Kuidas saab teada enda vaktsineerimise ajaloo?<\/strong><\/h4>\n\n\n\nP\u00e4rast 2010. Aastat tehtud vaktsineerimiste kohta info v\u00e4lja otsimine on enamasti \u00fcsna lihtne \u2013 sel ajal hakati terviseandmete kohta sissekandeid tegema digitaalselt ning info peaks Patsiendiportaalis <\/a>olemas olema elektrooniliselt. <\/p>\n\n\n\nPisut vanemate andmete vajajaid suunab dr Abel, et esiteks tasub \u00fcles otsida oma vaktsineerimispass ja sealt infot vaadata. Kasu v\u00f5ib olla ka oma perearstiga konsulteerimisest, kui perearst on olnud sama aastaid.<\/p>\n\n\n\n
Sel puhul v\u00f5ib info parimal juhul olla olemas perearstil paberkandjal. Aga v\u00f5ib ka olla, et kindlaid andmeid ei leitagi. Sel puhul annab v\u00f5imalikest vaktsineerimistest aga aimu inimese s\u00fcnniaasta. \u00dcldjuhul on teada, missugune vaktsineerimiskava riigis mis aastail kehtis ja selle p\u00f5hjal saab \u00fcht-teist oletada. <\/p>\n\n\n\n
\u201cReeglina j\u00e4rgiti enne Eesti taasiseseisvumist vaktsineerimiskava siiski rangelt ja etten\u00e4htud kaitses\u00fcstid said \u00fcldjuhul tehtud k\u00f5igile, oli v\u00e4ga suur erand, kui m\u00f5nele lapsele j\u00e4id kavaj\u00e4rgsed pookimised tegemata,\u201d nendib Abel. Ta lisab, et (laste) vaktsineerimisest keeldumine on olnud pigem viimase 10-15 aasta trend. <\/p>\n\n\n\n
Abel soovitab, et kelle enda vaktsineerimise kohta andmed puuduvad, p\u00f6\u00f6rdugu julgelt pere\u00f5e v\u00f5i -arsti poole. Nemad oskavad kindlasti n\u00f5u anda ja vajadusel saavad teha ka vereanal\u00fc\u00fcse, et selle abil v\u00e4lja selgitada, kas m\u00f5nd kaitses\u00fcsti on vaja kindlasti korrata. Soovi korral saab abi ja infot vaktsineerimise kohta ka n\u00e4iteks Qvalitase Digikliinikust.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/i0.wp.com\/tervise.geenius.ee\/app\/uploads\/sites\/11\/2023\/01\/57b706c5f8a8065b633317086929890e.jpg?w=1920&ssl=1\")
<\/a>Dr Andreas Abeli seisukoht on, et haiguste ennetamine on m\u00f5istlikum kui nende l\u00e4bip\u00f5demine ja haiguste eest, mille vastu saab vaktsineerida, tasub end kindlasti kaitsta, et raske haigestumise risk v\u00f5imalikult madalal hoida.Foto: Qvalitas<\/small><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\nMissugused vaktsiinid v\u00f5ivad t\u00e4iskasvanuile vajalikud olla? <\/strong><\/h4>\n\n\n\nDr Andreas Abel alustab selles, et need kes on s\u00fcndinud enne 1993. aastat, v\u00f5iksid t\u00e4iskasvanueas \u00fcldjuhul saada uuesti v\u00e4hemalt \u00fche doosi MMR- (leetrid-mumps-punetised) vaktsiini<\/strong>. <\/p>\n\n\n\nTa suunab, et t\u00e4iskasvanueas on k\u00f5igil soovitatav end lasta kaitsepookida A-hepatiidi<\/strong> ehk kollat\u00f5ve vastu. Selle haiguse vastu lapsep\u00f5lves kaitses\u00fcsti ei tehta, kuid nakatumine A-hepatiiti on \u00fcsna kerge ja paraku on selle haiguse esinemine viimasel ajal Eestis sagenenud. <\/p>\n\n\n\n\u201cKuuri l\u00e4bimiseks on vaja teha kaks vaktsiinidoosi, aga enamasti saab suhteliselt t\u00f5husa kaitse juba esimese s\u00fcstiga,\u201d selgitab dr Abel. <\/p>\n\n\n\n
Ta lisab, et B-hepatiidi<\/strong> vastu hakati riskiametites t\u00f6\u00f6tajaid Eestis vaktsineerima 1996. aastal, k\u00f5iki Eesti vasts\u00fcndinuid 2003. aastast. Kindlasti tasuks end B-hepatiidi vastu vaktsineerida neil, kes on nakkuse suhtes ohustatud ameti, kaasuvate haiguste v\u00f5i riskik\u00e4itumise t\u00f5ttu (vaata t\u00e4psemalt ta.vaktsineeri.ee<\/a>).<\/p>\n\n\n\n\u201cKes on saadud v\u00e4hemalt kolm B-hepatiidi doosi, sellel peaks kaitse haiguse eest olema juba eluaegne,\u201d t\u00e4psustab Abel. Ta lisab, et revaktsineerida tuleks end lasta ka difteeria ja teetanuse<\/strong> vastu ning seda reeglina alates 25. eluaastast ja iga 10 aasta tagant. <\/p>\n\n\n\nTerviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova jagab terviseameti veebilehel<\/a> infot, et teetanuse v\u00f5ib saada sellise t\u00f6\u00f6 v\u00f5i tegevuse k\u00e4igus, mille tegevusel tekib torkehaav. Elulisteks n\u00e4ideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, k\u00e4e vigastamine roosip\u00f5\u00f5sast p\u00fcgades v\u00f5i mullat\u00f6\u00f6del saadud torke- v\u00f5i l\u00f5ikehaav. <\/p>\n\n\n\nEnam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka l\u00e4bistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Teetanust p\u00f5hjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti v\u00f5ib lisaks aiat\u00f6\u00f6dele haigusetekitaja organismi sattuda l\u00e4bi loomahammustuse.<\/p>\n\n\n\n
Ka kangestuskrampt\u00f5ve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus m\u00e4lumislihaste spasmiga, millele j\u00e4rgnevad neelamisraskus ning kaela-, \u00f5la- ja seljalihaste j\u00e4ikus. Hiljem on haaratud k\u00f5ik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel l\u00f5peb surmaga.<\/p>\n\n\n\n
Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgut\u00f5ve eest. Difteeria on \u00e4ge bakteriaalne nakkushaigus, millesse v\u00f5ib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlip\u00f5letikuga, levides edasi \u00fclej\u00e4\u00e4nud hingamisteedesse, mille j\u00e4rel v\u00f5ib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene v\u00f5i bakterikandja. Haigestumine v\u00f5ib l\u00f5ppeda surmaga.<\/p>\n\n\n\n
Dr Abel t\u00e4psustab, et vaktsineerimiskabinettides ning perearsti juures on difteeria ja teetanuse vaktsiin k\u00f5igile t\u00e4iskasvanuile tasuta.<\/p>\n\n\n\n
Veel paneb dr Abel s\u00fcdamele, et k\u00f5ik t\u00e4iskasvanud v\u00f5iksid end vaktsineerida ka puukentsefaliidi <\/strong>vastu. Ja muidugi tasub teha ka hooajaline gripivaktsiini <\/strong>s\u00fcst ning koroonaviiruse <\/strong>vaktsiini t\u00f5hustusdoos. <\/p>\n\n\n\n\u201cSel aastal on n-\u00f6 gripipilt paraku \u00fcsna t\u00f5sine,\u201d nendib Abel, kelle s\u00f5nul v\u00e4hendab gripivaktsiin tunduvalt t\u00f5en\u00e4osust haigestuda raskekujulisse grippi. Aasta-aastalt on laienenud \u00f5nneks ka riskir\u00fchmade hulk, kellele pakutakse gripivaktsiini tasuta. <\/p>\n\n\n\n
\u00dcle 65-aastastel ja eriti neil, kellele on diagnoositud n\u00e4iteks s\u00fcdame- v\u00f5i kopsuhaigus v\u00f5i m\u00f5ni immuunsust n\u00f5rgestav t\u00f5bi, soovitab dr Abel teha \u00e4ra ka pneumokoki vaktsiini ning v\u00f6\u00f6tohatise vaktsiini<\/strong>.<\/p>\n\n\n\nEnnetus on lihtsam kui l\u00e4bip\u00f5demine<\/strong><\/h4>\n\n\n\nDr Abeli seisukoht on, et haiguste ennetamine on m\u00f5istlikum kui nende l\u00e4bip\u00f5demine. \u201cHaiguste eest, mille vastu saab vaktsineerida, tasub end kindlasti kaitsta, et raske haigestumise risk v\u00f5imalikult madalal hoida,\u201d r\u00f5hutab ta. <\/p>\n\n\n\n
Et tervisemure korral vajadusel kiiremini eriarsti vastuv\u00f5tule v\u00f5i taastusravile p\u00e4\u00e4seda, tasub s\u00f5lmida t\u00e4iendav tervisekindlustus. N\u00e4iteks ERGO kindlustus katab ka 80% vaktsiini maksumusest. Vaata t\u00e4psemalt Stebby veebilehelt siit.<\/a><\/p>\n\n\n\n
Pisut vanemate andmete vajajaid suunab dr Abel, et esiteks tasub \u00fcles otsida oma vaktsineerimispass ja sealt infot vaadata. Kasu v\u00f5ib olla ka oma perearstiga konsulteerimisest, kui perearst on olnud sama aastaid.<\/p>\n\n\n\n
Sel puhul v\u00f5ib info parimal juhul olla olemas perearstil paberkandjal. Aga v\u00f5ib ka olla, et kindlaid andmeid ei leitagi. Sel puhul annab v\u00f5imalikest vaktsineerimistest aga aimu inimese s\u00fcnniaasta. \u00dcldjuhul on teada, missugune vaktsineerimiskava riigis mis aastail kehtis ja selle p\u00f5hjal saab \u00fcht-teist oletada. <\/p>\n\n\n\n
\u201cReeglina j\u00e4rgiti enne Eesti taasiseseisvumist vaktsineerimiskava siiski rangelt ja etten\u00e4htud kaitses\u00fcstid said \u00fcldjuhul tehtud k\u00f5igile, oli v\u00e4ga suur erand, kui m\u00f5nele lapsele j\u00e4id kavaj\u00e4rgsed pookimised tegemata,\u201d nendib Abel. Ta lisab, et (laste) vaktsineerimisest keeldumine on olnud pigem viimase 10-15 aasta trend. <\/p>\n\n\n\n
Abel soovitab, et kelle enda vaktsineerimise kohta andmed puuduvad, p\u00f6\u00f6rdugu julgelt pere\u00f5e v\u00f5i -arsti poole. Nemad oskavad kindlasti n\u00f5u anda ja vajadusel saavad teha ka vereanal\u00fc\u00fcse, et selle abil v\u00e4lja selgitada, kas m\u00f5nd kaitses\u00fcsti on vaja kindlasti korrata. Soovi korral saab abi ja infot vaktsineerimise kohta ka n\u00e4iteks Qvalitase Digikliinikust.<\/p>\n\n\n\n Dr Andreas Abel alustab selles, et need kes on s\u00fcndinud enne 1993. aastat, v\u00f5iksid t\u00e4iskasvanueas \u00fcldjuhul saada uuesti v\u00e4hemalt \u00fche doosi MMR- (leetrid-mumps-punetised) vaktsiini<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n Ta suunab, et t\u00e4iskasvanueas on k\u00f5igil soovitatav end lasta kaitsepookida A-hepatiidi<\/strong> ehk kollat\u00f5ve vastu. Selle haiguse vastu lapsep\u00f5lves kaitses\u00fcsti ei tehta, kuid nakatumine A-hepatiiti on \u00fcsna kerge ja paraku on selle haiguse esinemine viimasel ajal Eestis sagenenud. <\/p>\n\n\n\n \u201cKuuri l\u00e4bimiseks on vaja teha kaks vaktsiinidoosi, aga enamasti saab suhteliselt t\u00f5husa kaitse juba esimese s\u00fcstiga,\u201d selgitab dr Abel. <\/p>\n\n\n\n Ta lisab, et B-hepatiidi<\/strong> vastu hakati riskiametites t\u00f6\u00f6tajaid Eestis vaktsineerima 1996. aastal, k\u00f5iki Eesti vasts\u00fcndinuid 2003. aastast. Kindlasti tasuks end B-hepatiidi vastu vaktsineerida neil, kes on nakkuse suhtes ohustatud ameti, kaasuvate haiguste v\u00f5i riskik\u00e4itumise t\u00f5ttu (vaata t\u00e4psemalt ta.vaktsineeri.ee<\/a>).<\/p>\n\n\n\n \u201cKes on saadud v\u00e4hemalt kolm B-hepatiidi doosi, sellel peaks kaitse haiguse eest olema juba eluaegne,\u201d t\u00e4psustab Abel. Ta lisab, et revaktsineerida tuleks end lasta ka difteeria ja teetanuse<\/strong> vastu ning seda reeglina alates 25. eluaastast ja iga 10 aasta tagant. <\/p>\n\n\n\n Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova jagab terviseameti veebilehel<\/a> infot, et teetanuse v\u00f5ib saada sellise t\u00f6\u00f6 v\u00f5i tegevuse k\u00e4igus, mille tegevusel tekib torkehaav. Elulisteks n\u00e4ideteks teetanusse haigestumisel on nii roostes naela jalga astumine, k\u00e4e vigastamine roosip\u00f5\u00f5sast p\u00fcgades v\u00f5i mullat\u00f6\u00f6del saadud torke- v\u00f5i l\u00f5ikehaav. <\/p>\n\n\n\n Enam kui 70 protsendil teetanuse juhtudest on haigestumine seotud nahka l\u00e4bistavate vigastustega, mil haigustekitaja satub organismi haava kaudu. Teetanust p\u00f5hjustava bakteri eosed on nii pinnases kui tolmus laialt levinud. Samuti v\u00f5ib lisaks aiat\u00f6\u00f6dele haigusetekitaja organismi sattuda l\u00e4bi loomahammustuse.<\/p>\n\n\n\n Ka kangestuskrampt\u00f5ve nime all tuntud teetanust iseloomustab kogu keha haaravate lihaskrampide esinemine. Tavaliselt algab teetanus m\u00e4lumislihaste spasmiga, millele j\u00e4rgnevad neelamisraskus ning kaela-, \u00f5la- ja seljalihaste j\u00e4ikus. Hiljem on haaratud k\u00f5ik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel l\u00f5peb surmaga.<\/p>\n\n\n\n Teetanuse eest kaitse andev liitvaktsiin kaitseb ka difteeria ehk kurgut\u00f5ve eest. Difteeria on \u00e4ge bakteriaalne nakkushaigus, millesse v\u00f5ib nakatuda igas eas inimene. Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlip\u00f5letikuga, levides edasi \u00fclej\u00e4\u00e4nud hingamisteedesse, mille j\u00e4rel v\u00f5ib tekkida hingamisteede sulgus. Difteeria nakkusallikaks on kas haige inimene v\u00f5i bakterikandja. Haigestumine v\u00f5ib l\u00f5ppeda surmaga.<\/p>\n\n\n\n Dr Abel t\u00e4psustab, et vaktsineerimiskabinettides ning perearsti juures on difteeria ja teetanuse vaktsiin k\u00f5igile t\u00e4iskasvanuile tasuta.<\/p>\n\n\n\n Veel paneb dr Abel s\u00fcdamele, et k\u00f5ik t\u00e4iskasvanud v\u00f5iksid end vaktsineerida ka puukentsefaliidi <\/strong>vastu. Ja muidugi tasub teha ka hooajaline gripivaktsiini <\/strong>s\u00fcst ning koroonaviiruse <\/strong>vaktsiini t\u00f5hustusdoos. <\/p>\n\n\n\n \u201cSel aastal on n-\u00f6 gripipilt paraku \u00fcsna t\u00f5sine,\u201d nendib Abel, kelle s\u00f5nul v\u00e4hendab gripivaktsiin tunduvalt t\u00f5en\u00e4osust haigestuda raskekujulisse grippi. Aasta-aastalt on laienenud \u00f5nneks ka riskir\u00fchmade hulk, kellele pakutakse gripivaktsiini tasuta. <\/p>\n\n\n\n \u00dcle 65-aastastel ja eriti neil, kellele on diagnoositud n\u00e4iteks s\u00fcdame- v\u00f5i kopsuhaigus v\u00f5i m\u00f5ni immuunsust n\u00f5rgestav t\u00f5bi, soovitab dr Abel teha \u00e4ra ka pneumokoki vaktsiini ning v\u00f6\u00f6tohatise vaktsiini<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Dr Abeli seisukoht on, et haiguste ennetamine on m\u00f5istlikum kui nende l\u00e4bip\u00f5demine. \u201cHaiguste eest, mille vastu saab vaktsineerida, tasub end kindlasti kaitsta, et raske haigestumise risk v\u00f5imalikult madalal hoida,\u201d r\u00f5hutab ta. <\/p>\n\n\n\n Et tervisemure korral vajadusel kiiremini eriarsti vastuv\u00f5tule v\u00f5i taastusravile p\u00e4\u00e4seda, tasub s\u00f5lmida t\u00e4iendav tervisekindlustus. N\u00e4iteks ERGO kindlustus katab ka 80% vaktsiini maksumusest. Vaata t\u00e4psemalt Stebby veebilehelt siit.<\/a><\/p>\n\n\n\n<\/a>Missugused vaktsiinid v\u00f5ivad t\u00e4iskasvanuile vajalikud olla? <\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Ennetus on lihtsam kui l\u00e4bip\u00f5demine<\/strong><\/h4>\n\n\n\n