F\u00fcsioteraapiasse satutakse tihti juba p\u00f5hjusega \u2013 tekkinud on igap\u00e4evaelu m\u00f5jutav probleem v\u00f5i saadud arsti saatekiri ja vajalik taastusravi trauma leevendamiseks.<\/p>\n\n\n\n
F\u00fcsioterapeut suudab aga tegelikult suunata patsienti mitmes eri valdkonnas tegema paremaid ja tervislikumaid valikuid, millest sul ei pruugi aimugi olla. Seni rahva seas pigem v\u00f5imlemisena tundunud meditsiinivaldkond on tegelikult t\u00e4is teadmisi ja ka ennetust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n
F\u00fcsioterapeudi elust, staatusest t\u00e4nap\u00e4eval ja soovitustest r\u00e4\u00e4gib l\u00e4hemalt Tartus asuva Vaksali 17 F\u00fcsioteraapiakabineti<\/a> f\u00fcsioterapeut Kristjan Mardo. <\/p>\n\n\n\n Kristjan Mardo s\u00f5nul satub f\u00fcsioteraapiasse k\u00f5ige enam t\u00f6\u00f6ealisi inimesi ja seda l\u00e4bi mitme v\u00f5imaliku teekonna. N\u00e4iteks Stebby<\/a> vahendusel t\u00f6\u00f6andja abiga, perearsti teraapiafondi toel v\u00f5i leitakse hoopis v\u00f5imalus tulla omafinantseeringuga.<\/p>\n\n\n\n Samas on f\u00fcsioteraapia ka lastele, vanuritele ja sportlastele. V\u00f5ib \u00f6elda, et see on universaalne teenus, kuna inimesi erinevast vanusest ja aktiivsusega n\u00e4eb igap\u00e4evaselt palju. <\/p>\n\n\n\n \u201cEnamasti on f\u00fcsioteraapia roll \u00fcldiselt seotud taastumise ja paranemise soodustamisega ning edasiste ja korduvate probleemide ennetamisega,\u201d kirjeldab Mardo f\u00fcsioteraapia olemust. Palju s\u00f5ltub aga ka asutusest, kus f\u00fcsioteraapiat pakutakse.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks Tartu \u00dclikooli Kliinikumi ambulatoorses taastusravis k\u00e4ib patsient k\u00f5igepealt taastusraviarsti juures ning seal m\u00e4\u00e4ratakse talle f\u00fcsioteraapia teenus, mille j\u00e4rel saab alles f\u00fcsioterapeut tegutsema hakata. F\u00fcsioterapeudi poole aga saab p\u00f6\u00f6rduda ka otse. Tuleb ainult sobiva f\u00fcsioterapeudi juures aeg broneerida. <\/p>\n\n\n\n Sarnane s\u00fcsteem on ka Vaksali 17 F\u00fcsioteraapiakabinetis, kus suunava taastusraviarsti asemel on perearst. Kui inimene ise aga p\u00f6\u00f6rdub vastuv\u00f5tule, siis pole \u00fchtegi arsti v\u00f5rrandisse vaja ning f\u00fcsioterapeut saab kohe t\u00f6\u00f6le asuda.<\/p>\n\n\n\n Kuna enamjaolt on f\u00fcsioteraapia teenuse vajaja t\u00f6\u00f6ealine t\u00e4iskasvanu, siis mured tekivad Mardo s\u00f5nul liigse t\u00f6\u00f6 ja stressi, v\u00e4hese trenni ja une ning kehva toitumise t\u00f5ttu, millega organismil on vahel raske toime tulla.<\/p>\n\n\n\n Mardo selgitab, et keha vajab mitmek\u00fclgset liikumist ning k\u00f5igi meie kohustuste ja toimetuste juures j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks just mitmek\u00fclgsust, kuna spetsialiseerunud inimene teeb sageli sama asja korduvalt ja korduvalt. Olgu see siis arvuti taga istumine v\u00f5i hoopis f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n L\u00f5puks keha v\u00e4sib ning tulemuseks on \u00fclekoormus ja skeleti-lihass\u00fcsteemi vaevused, n\u00e4iteks alaselja-, \u00f5lav\u00f6\u00f6tme- ja kaelavalud. Sagedased on ka liigeste spetsiifilised probleemid. Enamasti on tegemist krooniliste probleemidega, mis ei taha taanduda ning kipuvad pikema perioodi jooksul elukvaliteeti h\u00e4irima. <\/p>\n\n\n\n Mardo suunab, et sellistel juhtudel on k\u00f5ige suurem \u00fclesanne leida \u00fcle probleemi p\u00f5hjused, need endale teadvustada ning teha vajalikud muudatused.<\/p>\n\n\n\n \u201cSageli on vajalik suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral muuta mitte ainult oma harjutusi, vaid oma elur\u00fctmi ja harjumusi,\u201d \u00fctleb Mardo. <\/p>\n\n\n\n Mardo s\u00f5nab, et ennetus on k\u00f5ige t\u00e4htsam. \u201cKui pole probleemi, siis pole ka kannatamist ja ebamugavust ning valusid. See on ju palju toredam elu,\u201d \u00fctleb ta. <\/p>\n\n\n\n Ennetamine on aga tegelikkuses raskem, kui tekkinud probleemile reageerimine. Kui tekib t\u00e4iteks m\u00f5ni pinge v\u00f5i valu, siis on Mardo s\u00f5nul v\u00f5imalik see konkreetne mure anal\u00fc\u00fcsida, leida p\u00f5hjused ning l\u00f5puks ka lahendused. <\/p>\n\n\n\n Kui k\u00f5ik l\u00e4heb kenasti, saab probleem lahendatud, valu kaob ning elukvaliteeti paraneb. Ennetusel pole aga sageli konkreetset l\u00e4henemist. Iga inimene on erinev ning h\u00e4dad on sageli personaalsed.<\/p>\n\n\n\n \u201cKui pakun patsiendile \u00fcldiseid tervislikke ja h\u00e4dasid ennetavaid n\u00f5uandeid, v\u00f5ib k\u00f5ik esmapilgul tunduda tore, kuid need soovitused ei pruugi antud inimesele sobida,\u201d toob Mardo n\u00e4ite erinevustest. <\/p>\n\n\n\n Kui pakutud soovitustest ei teki head tulemust, siis saab tagasi liikuda tekkinud probleemide lahendamise, mitte ennetuse faasi. <\/p>\n\n\n\n Mardo s\u00f5nul on ka teine faktor, mis ennetuse raskeks teeb ja see on inimese enda motivatsioon.<\/p>\n\n\n\n \u201cKui tekib valu, siis inimene on sageli v\u00e4ga huvitatud valust vabanemisest ning ta on n\u00f5us ette v\u00f5tma muutusi oma elus ning harjumustes. Kui aga k\u00f5ik on justkui h\u00e4sti ja soovitan \u00fcht-teist, siis saadakse k\u00fcll soovitustest aru, kuid puudub see kriisitunne, mis teeb otsuste langetamise edasil\u00fckkamise v\u00f5imatuks.\u201d<\/p>\n\n\n\n Mardo s\u00f5nul on elustiili ja harjumuste muutmine \u00fcks raskemaid asju maailmas.<\/p>\n\n\n\n \u201cKui mina teen midagi nii v\u00f5i naa, siis ma teen seda p\u00f5hjusega. See on v\u00e4ljakujunenud p\u00f5hjus, mis tuleneb vajadusest, kohustusest, soovist v\u00f5i sunnist. Ma olen oma elu kokku pannud just sellisena nagu see on, sest nii on mulle hea v\u00f5i vajalik ning igal otsusel on p\u00f5hjus ja p\u00f5hjendus. N\u00fc\u00fcd aga tuleb keegi f\u00fcsioterapeut ja \u00fctleb, et muudame seda ja muudame teist, mis on v\u00e4ga keeruline,\u201d selgitab Mardo.<\/p>\n\n\n\n Ta t\u00e4psustab, et see l\u00f6\u00f6b seni kujundatud elu sassi ja on paljudele t\u00fc\u00fctu. Muutusi ollakse valmis tegema siis, kui selleks on piisav motivatsioon, n\u00e4iteks valu. Kui aga k\u00f5ik on justkui h\u00e4sti, siis pole ka vajadust midagi muuta.<\/p>\n\n\n\n \u201cSellest hoolimata r\u00f5hutan ma praegu ja j\u00e4\u00e4n ilmselt elu l\u00f5puni r\u00f5hutama ennetuse, enese s\u00e4\u00e4stmise, puhkuse, treeningu ja toitumise p\u00f5him\u00f5tteid. Sest t\u00f6\u00f6 l\u00e4mmatab meid k\u00f5iki justkui muuseas ning kui me seda aktiivselt tervislike otsustega ei tasakaalusta, siis on tulemus sageli negatiivne,\u201d nendib Mardo.<\/p>\n\n\n\n Mardo s\u00f5nul on inimese personaalne tervishoid meeskonnat\u00f6\u00f6. Sellesse meeskonda kuulub eelk\u00f5ige inimene ise, f\u00fcsioterapeut, arst ning vastavalt soovile v\u00f5i vajadusele treener, ps\u00fchholoog, sotsiaalt\u00f6\u00f6taja ja veel mitmed vajalikud spetsialistid. K\u00f5ige eesm\u00e4rgiks on tagada tervis ja v\u00f5imalikult hea elukvaliteet. <\/p>\n\n\n\n Mardo avaldab, et f\u00fcsioterapeudi osa v\u00f5ib olla n\u00f5ustamine toitumise, harjutuste ja harjumuste osas ning ka kergemas vormis ps\u00fchholoogiline aitamine v\u00f5i n\u00f5ustamine. Kuna elukvaliteeti m\u00f5jutavad v\u00e4ga v\u00e4ga paljud erinevad faktorid, siis on ka k\u00fcsimusi ja korrigeerimise kohti palju.<\/p>\n\n\n\n \u201cKui minu teadmised j\u00e4\u00e4vad m\u00f5nes valdkonnas puudulikuks, siis suunan inimese vastava spetsialisti juurde,\u201d \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n Kui varem esines sageli raskusi v\u00e4ljendi f\u00fcsioteraapia s\u00f5nastamisega ning f\u00fcsioterapeute peeti k\u00fcll arstideks, k\u00fcll mass\u00f6\u00f6rideks k\u00fcll v\u00f5imlejateks, siis praegu on f\u00fcsioterapeudi amet ja nimetus muutunud Mardo s\u00f5nul oluliselt n\u00e4htavamaks. <\/p>\n\n\n\n Mardo s\u00f5nul tuleb aina enam ette, et f\u00fcsioterapeudi poole p\u00f6\u00f6rdutakse ka ennetavate tegevuste ja muudatuste tegemiseks elus. Seda juhtub k\u00fcll veel v\u00e4he, aga v\u00f5rreldes n\u00e4iteks 12 aasta taguse ajaga, kui Mardo t\u00f6\u00f6tamist alustas, esineb sellist n\u00f5uk\u00fcsimist oluliselt rohkem.<\/p>\n\n\n\n F\u00fcsioterapeudi poole p\u00f6\u00f6rdumine peaks esmatasandil olema Mardo arvates sama loogiline ja automaatne, kui perearsti poole p\u00f6\u00f6rdumine. \u201cSkeleti-lihass\u00fcsteemi probleemid, toitumise k\u00fcsimused, treeninguteemalised k\u00fcsimused, r\u00fchi probleemid, elustiili muudatused ja veel muud teemad on minu jaoks igap\u00e4evased v\u00f5i -n\u00e4dalased \u00fclesanded,\u201d viitab ta.<\/p>\n\n\n\n Kuidas aga saavutada seda, et f\u00fcsioterapeudi k\u00fclastamine muutuks tavap\u00e4rasemaks?<\/p>\n\n\n\n \u201cK\u00f5ige loogilisem on f\u00fcsioterapeudile p\u00f6\u00f6rdumine teha sama lihtsaks, kui perearsti pole p\u00f6\u00f6rdumine,\u201d arvab Mardo. Ta lisab aga, et selleks on vaja standardit, mis tagaks f\u00fcsioteraapiateenuse kvaliteeti.<\/p>\n\n\n\n Mardo s\u00f5nul sellega juba ka tegeletakse ja 2023. aasta s\u00fcgisel peaks f\u00fcsioterapeutidest saama tervishoiut\u00f6\u00f6tajad. \u201cSee toob kindlasti kaasa muutusi t\u00f6\u00f6standardites, kriteeriumites ja muudab f\u00fcsioterapeudi ka n\u00e4htavamaks riiklikul ja seadusandlikul tasandil,\u201d vaatab Mardo positiivselt tuleviku poole. <\/p>\n\n\n\n Peamine kehva tervise p\u00f5hjus on Mardo s\u00f5nul l\u00e4hemalt v\u00f5i kaugemalt seotud t\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n\n\n\n \u201cKipub kuidagi eestlaslik olema, et raha pole kunagi piisavalt. K\u00fcll on seda ja teist vaja ning meist iga\u00fcks ilmselt tahaks oma elukvaliteeti t\u00f5sta. Selleks on vaja raha ning k\u00e4ia t\u00f6\u00f6l. Surve tekitab aga stressi ja kohustusi, mis m\u00f5jutab negatiivselt meie ajakasutusele, harjumustele, sportimisele, toitumisele ja puhkamisele,\u201d r\u00e4\u00e4gib Mardo.<\/p>\n\n\n\n Ta arutleb, et kui me kuidagi suudaksime oma ootusi elukvaliteedile pisut korrigeerida, siis kaoks suur osa stressist \u00e4ra, sest siis oleks piisavalt, mitte pidevalt puudu.<\/p>\n\n\n\n \u201cMa ei r\u00e4\u00e4gi vaesuses elamisest ja selle nautimisest, vaid h\u00e4sti elamisest ning teadmisest, millal oleks m\u00f5istlik ja tervislik gaasipedaali kergitada ning tegeleda elukvaliteedi parandamisega,\u201d selgitab Mardo.<\/p>\n\n\n\n Selline standardi muutmine peab aga tema s\u00f5nul olema \u00fchiskondlik ning kultuuriline, see aga v\u00f5tab ilmselt aastaid aega.<\/p>\n\n\n\n \u201cProtsessi kiirendamiseks korrutan oma patsientidele tervislike eluviiside juttu aina edasi. Hea s\u00f6\u00f6k, piisav uni, m\u00f5\u00f5dukas ja regulaarne mitmek\u00fclgne f\u00fc\u00fcsiline koormus, sotsiaalne heaolu ning turvatunne on k\u00f5ik vajalikud, et oleksime terved. Seda nii f\u00fc\u00fcsiliselt kui ka vaimselt,\u201d \u00fctleb Mardo.<\/p>\n\n\n\n Ta lisab, et hormonaalsed muutused kehas on v\u00e4ga otseselt seotud keha toimimisega ning tervisega. Inimene on siiski sotsiaalne loom ja seda poolt ei tohiks tervise juures unustada. Seda eriti vananedes.<\/p>\n\n\n\n Kristjan Mardo s\u00f5nul k\u00f5igile parimad harjutusi enda hoidmiseks pole olemas. On aga olemas olulised treeningp\u00f5him\u00f5tted, mida on kaks.<\/p>\n\n\n\n Treening v\u00f5iks olla t\u00f6\u00f6viisist v\u00f5imalikult erinev.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui sul on istuv t\u00f6\u00f6, ei ole ideaalne istuda p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d ratta selga ja istuda seal veel kaks tundi. Parem m\u00f5te on anda kehale sellist koormust, mida t\u00f6\u00f6 juures ei saadud.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks istuva t\u00f6\u00f6 tegijad saavad v\u00e4ga edukalt teha trenni seistes, k\u00f5huli, k\u00fclili, selili v\u00f5i basseinis. Kui aga t\u00f6\u00f6 iseloom on seisev, siis on v\u00e4ga hea saada keharaskus jalgadelt trenniga maha. Sobib n\u00e4iteks jalgrattas\u00f5it, ujumine, matil v\u00f5imlemine.<\/p>\n\n\n\n Peamine on v\u00e4ltida pidevat \u00fchesugust koormust p\u00e4eva jooksul, sest keha soovib mitmek\u00fclgset liikumist, et ei tekiks \u00fclekoormust. Oma treeningu valimisel on hea sellisest ideest l\u00e4htuda. Kui selle soovituse vastu siiski eksid, pole ka midagi hullu.<\/p>\n\n\n\n Kui istuva t\u00f6\u00f6 tegijale meeldib treeninguks rattaga s\u00f5ita, siis s\u00f5itku, sest igasugune trenn on parem, kui trenni puudumine.<\/p>\n\n\n\n Erinevad kehaosad vajavad erinevat koormust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tugevalt lihtsustades saab inimkeha jagada kolmeks piirkonnaks. Alakeha koos tuharate ja jalgadega, kehat\u00fcvi ning \u00f5lav\u00f6\u00f6de ja kael koos k\u00e4tega.<\/p>\n\n\n\n Alakeha \u00fclesanne on kanda keharaskust. Inimesed k\u00f5nnivad kahel jalal, mis kannavad keharaskust ning see on olnud meie liikumisviis inimkonna algusest saati. Luud, liigesed ja lihased alakehas on arenenud selliselt, et nad peavad sellisele koormusel vastu ning see omakorda t\u00e4hendab, et need ka vajavad sellist koormust, et olla t\u00f6\u00f6korras. H\u00e4sti sobivad jooksmised, h\u00fcppamised, k\u00fckid, ronimised ja miks mitte 10 000 sammu p\u00e4evas k\u00e4imine. <\/p>\n\n\n\n Teine piirkond on kehat\u00fcvi, mis \u00fchendab meie ala- ja \u00fclakeha ning toestab l\u00fclisammast. Just nende kahe \u00fclesande p\u00e4rast on selles piirkonnas v\u00e4ga t\u00e4htis stabiliseerimine ja tugevdamine. Kehat\u00fcve lihased vajavad regulaarset treenimist ja tugevdamist.<\/p>\n\n\n\n Alaseljavalu on statistiliselt k\u00f5ige sagedasem skeleti-lihass\u00fcsteemi vaevus. See tekib aga just siis, kui tugiliikumisaparaat ei pea vastu koormusele, mida me talle anname ning tekib \u00fclekoormus. Lihtsustatult \u00f6eldes: probleem tekib siis, kui koormus \u00fcletab koormustaluvuse. Selleks on vaja j\u00f5utreeninguga koormustaluvust t\u00f5sta, et see ei juhtuks. <\/p>\n\n\n\n Kolmas piirkond on \u00f5lav\u00f6\u00f6de. See on inimese keha k\u00f5ige suurema liigesliikuvusega piirkond. Mitte \u00fckski muu liiges ei liigu nii palju, kui \u00f5laliigese-abaluu kompleks. Kogu seda maksimaalset liikuvust peavad aga tekitama lihased. Kuna meil aga igap\u00e4evases t\u00f6\u00f6s ja elus pole vaja regulaarselt k\u00e4tega suuri ringe vehkida, siis j\u00e4\u00e4b \u00f5lav\u00f6\u00f6de enamasti passiivseks. Lihased ei saa sellist koormust, mille jaoks on nad kohastunud ning neis tekivad verevarustuse probleemid, valud, toonuse probleemid jne. Me peame \u00f5lav\u00f6\u00f6tmele andma regulaarselt amplituudi, mille jaoks on see piirkond kohastunud. Seda saame just trennist. <\/p>\n\n\n\n Seega, milline trenn oleks nn kolmest kolm hinnanguga? Trenn, kus treenime jalgadel keharaskusega, tugevdame kehat\u00fcve ning anname \u00f5lav\u00f6\u00f6tme maksimaalset amplituudi? J\u00f5usaal? R\u00fchmatreeningud? Ujumine? Pallim\u00e4ngud? Suusatamine? Jalgratas? Jooksmine?<\/p>\n\n\n\n \u201cEks iga\u00fcks saab ise oma valiku teha,\u201d soovitab Mardo siiski kuulata oma keha ja arvestada enda soovide ja hobidega. P\u00f5hiliseks j\u00e4\u00e4b aga aktiivne liikumine ja probleemide lahendamine enne nende s\u00fcvenemist.<\/p>\n\n\n\n Kristjan Mardo on olnud f\u00fcsioterapeut \u00fcle 10 aasta ning teeb koost\u00f6\u00f6d ka jalgpalliklubi JK Welco, Eesti U21 jalgpallikoondise ning mitmete teiste sportlastega.<\/p>\n\n\n\nF\u00fcsioteraapia on k\u00f5igile, kuid tee eksperdini v\u00f5ib olla erinev<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Mured tekivad igap\u00e4evastest asjadest<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Ennetamine <\/strong>versus<\/em><\/strong> probleemi lahendamine<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Iga\u00fcks vajab eksperte enda \u00fcmber <\/strong><\/h4>\n\n\n\n
F\u00fcsioterapeudi roll ja olulisus on suurenenud<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Tervemaks saab juhul, kui reguleerida ootusi elukvaliteedile <\/strong><\/h4>\n\n\n\n
F\u00fcsioteraapiaga saab tegeleda igap\u00e4evaselt \u2013<\/strong> nipid ja trikid<\/strong><\/h4>\n\n\n\n