Sportlase parim tulemus tuleb \u00fcldjuhul vaimse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise edukast kombineerimisest \u2013 motivatsioon end \u00fcletada ja lugematud treeningtunnid on valem olla alati parem. Sama p\u00f5him\u00f5tte v\u00f5ib \u00fcle kanda ka t\u00f6\u00f6keskkonda.<\/p>\n\n\n\n
Olles k\u00fcll f\u00fc\u00fcsiliselt kohal, kuid puuduliku motivatsiooniga, langevad tulemused m\u00e4rgatavalt. V\u00f5i vastupidi \u2013 tugeva motivatsiooniga v\u00f5id \u00fcletada iseendagi ootusi. Selleks, et aru saada, mis meie igap\u00e4eva ja t\u00f6\u00f6keskkonda nii v\u00e4ga m\u00f5jutab ja miks vaimse tervise m\u00e4rkamine oluline on, avab seda maailma sooritus- ja spordips\u00fchholoog Kristel Kiens, kes tegeleb nii sportlaste arengule kaasaaitamisega kui toetab ka neid, kes tegelevad kollektiivselt inimeste arendamisega. <\/p>\n\n\n\n
Kuula t\u00e4ispikka intervjuud Kristel Kiensiga vaimse tervise teemadel Stebby uues podcast<\/em>\u2019is \u201cSamm-sammult heaoluni!\u201d esimesest episoodist <\/strong>SIIT.<\/strong><\/a><\/p>\n\n\n\n Kiensi s\u00f5nul on vaimsele tervisele kui terminile mitmeid l\u00e4henemisi. Kui vaadata, mida Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) selle all m\u00f5tleb, siis see on ajas muutunud, mis on Kiensi s\u00f5nul tegelikult positiivne.<\/p>\n\n\n\n \u201cEsialgu v\u00f5is olla vaimne tervis rohkem midagi sellist, et kui mul ei ole vaimseid h\u00e4ireid ja mul ei ole vaimseid raskusi, siis mul ongi vaimse tervisega h\u00e4sti. N\u00fc\u00fcd on arusaam arenenud ja uus nii-\u00f6elda definitsioon on midagi sellist, kus ei ole r\u00f5hk ainult h\u00e4irete puudumisel, vaid et meil on v\u00f5ime panustada ja olla rohkem \u00fchenduses oma igap\u00e4evategevustega. Olgu selleks t\u00f6\u00f6, mingisugused sotsiaalsed tegevused ning ka laiemasse \u00fchiskonda panustamine,\u201d \u00fctleb Kiens.<\/p>\n\n\n\n Seega on kogu vaimse tervise m\u00f5istmisesse tulnud juurde ka see positiivne pool, et alati on v\u00f5imalus veel \u00fclespoole minna, ning probleemide puudumine ei t\u00e4henda, et \u201cnormaalne\u201d v\u00f5i \u201ch\u00e4sti\u201d oleks piiriks ja otsese probleemita ei peaks tegutsema.<\/p>\n\n\n\n \u201cKui l\u00e4hed arsti juurde, siis ta annab sulle mingid soovitused, mida saaksid oma tervise heaks teha. T\u00e4pselt samamoodi on tegelikult vaimse tervisega, et mida varem sa sekkud, kui sind midagi h\u00e4irib elus juba m\u00f5nda aega, n\u00e4iteks n\u00e4dal v\u00f5i kaks, siis see on v\u00e4ga hea koht, kus anal\u00fc\u00fcsida, mida ma teen, mida ma hakkan tegema teisiti ning mida ma muudan. Siis on t\u00f5en\u00e4osus madalseisust kiiremini \u00fcle saada ja muud eluvaldkonnad ei kannata selle all,\u201d lisab Kiens. <\/p>\n\n\n\n Vaimne tervis on igap\u00e4evaseks teemaks kerkinud alles viimaste aastate jooksul ning selle k\u00f5ige integreerimine \u00fchiskonda v\u00f5tab aega. Kiensi arvates on aga praegune olukord, mis on tekkinud l\u00e4bi kriiside, tegelikult v\u00e4ga hea, kuna seel\u00e4bi on tekkinud \u00fchiskonnas ka suurem diskussioon vaimse tervise teemadel.<\/p>\n\n\n\n Mis on \u201cm\u00f6h\u201d-olek? See on enesetunne, kus sul ei ole midagi viga, aga h\u00e4sti ei pruugi end ka tunda.<\/p>\n\n\n\n Kiensi s\u00f5nul on uuringute kohaselt selliste inimeste hulk v\u00e4ga suur, kes tunnevad end sel emotsioonitul \u201cHarju keskmisel\u201d tasemel, kus k\u00fcll vaimse tervisega probleeme pole, aga j\u00f5udu, tahtmist v\u00f5i oskusi end paremini tunda ka ei ole. Seega on vaja tuua igap\u00e4eva harjumusi ja \u00f5petust, et j\u00f5uda \u00f5itsemise poolele. <\/p>\n\n\n\n Kiens nendib, et see on oluline faktor, milles meil tuleb \u00fchiskonnana ja t\u00f6\u00f6keskkondades veel palju t\u00f6\u00f6d teha, kuna sealt tuleb ka innovaatilisus, loovus, produktiivsus, efektiivsus ja hea koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n Mis meie aju ja emotsioone m\u00f5jutavad? V\u00f5ib \u00f6elda, et peaaegu k\u00f5ik. Kiens m\u00e4rgib, et biops\u00fchhosotsiaalne mudel \u00fctleb \u00e4ra selle, et meid m\u00f5jutavad nii geneetilised tegurid, ps\u00fchholoogilised ehk siis indiviidist tulenevad tegurid kui veel ka nii-\u00f6elda sotsiaalsed tegurid (inimesed ja keskkonnad meie \u00fcmber, kes ja mis meid m\u00f5jutavad). Ja need k\u00f5ik kombineerituna v\u00f5ivad m\u00f5jutada vaimset tervist.<\/p>\n\n\n\n Kiensi s\u00f5nul on ka n\u00e4iteks kultuuriruum meie suur m\u00f5jutaja. \u201c\u00dctleme, et meedias k\u00e4ib l\u00e4bi jutul\u00f5ng, mida kogu aeg kuuled. N\u00e4iteks r\u00f5hutatakse ise hakkama saamist, iseseisvust ja seda, et me peame justkui \u00f5nnestuma k\u00f5igis asjades. Kuigi see jutt on kogu aeg ainult taustal ja seda ei pruugi t\u00e4hele panna, siis m\u00f5ju sellel on ikka,\u201d toob ta v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5iki neid tegureid anal\u00fc\u00fcsides on v\u00f5imalik seda p\u00f6\u00f6rata positiivseks ja negatiivseks, sest on palju asju, mida inimene ise m\u00f5jutada saab. Samas ei tasu Kiensi s\u00f5nul aga \u00e4ra unustada, et meid m\u00f5jutavad ka asjad, mis ei ole meie vastutada, kuid nendegagi saab tegeleda.<\/p>\n\n\n\n \u201cKui ma seda m\u00f5jutada ei saa, siis on mul ikkagi valik, kas ma j\u00e4tkan selles keskkonnas ja selles sotsiaalses ringkonnas, kus ma olen, v\u00f5i mitte,\u201d viitab ta.<\/p>\n\n\n\n Kiens toob v\u00e4lja, et k\u00f5ik on t\u00f6\u00f6l ja kodus tegelikult ju \u00fcks ja sama inimene, kuigi keskkonnad vahetuvad ja m\u00f5jutavad meid. Seega kuigi kodune olukord v\u00f5ib olla lilleline ja r\u00f5\u00f5mus, siis n\u00e4iteks stressirohke t\u00f6\u00f6keskkond s\u00f6\u00f6b emotsionaalset ressurssi ja m\u00f5jutab nii ka \u00fcldist vaimset tervist. <\/p>\n\n\n\n Mis aga saab, kui stress kaalub \u00fcle koduse heaolu? Selle v\u00e4ltimiseks tasub t\u00f6\u00f6d teha juba enne probleemi teket ning leida \u00fchises kommunikatsioonis lahendusi, kuidas paremini energiataset \u00fcleval hoida. <\/p>\n\n\n\n Selleks pakub Kiens viisi, mida koduses keskkonnas v\u00f5i isegi t\u00f6\u00f6kaaslastega proovida. Koju v\u00f5i t\u00f6\u00f6le j\u00f5udes kommunikeeri partnerile v\u00f5i t\u00f6\u00f6kaaslastele, mis on 100 protsendi skaalal sinu energiatase ning tehke sellest koos j\u00e4reldusi.<\/p>\n\n\n\n \u201cN\u00e4iteks \u00fcks \u00fctleb, et t\u00e4na on mul see 40. Siis teine vastab, et mul on 80 \u2013 ma katan sinu osa \u00e4ra. Selle eesm\u00e4rk on leida balanss, kus saab \u00fcksteist alati toetada,\u201d selgitab Kiens.<\/p>\n\n\n\n Kiensi s\u00f5nul on eestlastel kolm emotsiooni: h\u00e4sti, normaalselt, halvasti. \u201cTegelikult see ei \u00fctle ju mitte midagi,\u201d t\u00f5deb ta ja lausub, et sageli ei tee me ka eneseanal\u00fc\u00fcsi, et aru saada, kuidas seis p\u00e4riselt on. Kiens ise on praktiseerinud p\u00e4rast \u201cKuidas l\u00e4heb?\u201d k\u00fcsimusele vastuse saamist lisak\u00fcsimuse esitamist ja uurinud mis siis vahepeal toimunud on. <\/p>\n\n\n\n \u201cMa k\u00fcsin alati seda juurde ja see tihtipeale \u00fcllatab inimesi, et nad ei olegi sellele m\u00f5elnud ja siis nad v\u00f5ib-olla j\u00f5uavad sinna, et tegelikult ei olegi seis selline, nagu nad \u00fctlesid.\u201d<\/p>\n\n\n\n Kiensi s\u00f5nul on see esimene ja peamine samm, mida iga inimene, organisatsioon ja tiim saab teha, et me lihtsalt \u00f5pime enda emotsioone reflekteerima. Energiataseme k\u00fcsimine enne koosolekut v\u00f5ib anda n\u00e4iteks indikatsiooni, kui keeruliste \u00fclesannete v\u00f5i teemadega t\u00e4na just tegeleda. <\/p>\n\n\n\n \u201cSee vastus ei pea \u00fcldse isegi h\u00f5lmama seda, et me hakkame n\u00fc\u00fcd lahkama kellelegi muresid, aga oluline on see, et me teame, mis on seis ja n\u00fc\u00fcd proovime sellest l\u00e4htuvalt teha targemaid valikuid. Kui inimene on endaga raskes seisus, olgu see v\u00e4simus, kurbus, viha v\u00f5i mis iganes teda vaevab, siis tal ei olegi v\u00f5imalik keskenduda nii h\u00e4sti. See konkreetselt m\u00f5jutab tema t\u00f6\u00f6v\u00f5imet ja efektiivsust.\u201d<\/p>\n\n\n\n Selle, kuidas murelikule kolleegile v\u00f5i partnerile l\u00e4heneda, v\u00f5tab Kiensi s\u00f5nul h\u00e4sti kokku peaasi.ee loodud VAIMSE TERVISE ESMAABI<\/a>. Sisult on see tema s\u00f5nul sarnane f\u00fc\u00fcsilise esmaabikoolituse l\u00e4bimisega, et anda vajalikku abi h\u00e4dasolijale. <\/p>\n\n\n\n \u201cVaimse tervise esmaabis on viis p\u00f5hilist komponenti, mis tegelikult keskenduvad sellele, kuidas me teisi m\u00e4rkame, kuidas me neile l\u00e4heneme ja kuidas proovime aidata,\u201d viitab ta. Ja lisab, et kaasa aitamine ei t\u00e4henda sugugi seda, et pead probleemi lahendama. <\/p>\n\n\n\n \u201cTegelikult on esimene asi see, et m\u00e4rgata toimuvat mitte ainult enda sees, vaid anda sellest m\u00e4rku ka teisele inimesele. Ja seda saab alati teha nii, et valime kindla koha, kus seda teeme,\u201d s\u00f5nab Kiens ja viitab, et n\u00e4iteks suur koosolek ei pruugi olla k\u00fcsimiseks ja abi pakkumiseks k\u00f5ige parem koht. Selle asemel soovitab ta panna t\u00e4helepanekud justkui k\u00f5rva taha ja j\u00e4tta vestlus turvalisse kohta, kus rahulikult m\u00e4rku anda, kuidas n\u00e4iteks inimene muutunud on ja anda talle vajadusel v\u00f5imalus ise end avada, kui ta seda soovib.<\/p>\n\n\n\n \u201cSundida selleks muidugi kedagi ei saa, kuid alati saab julgustada leidma lahendust,\u201d r\u00f5hutab Kiens. <\/p>\n\n\n\n peaasi.ee on loonud vaimse tervise vitamiinide<\/a> baasi, mida j\u00e4lgides ja j\u00e4rgides peaksid end paremini tundma.<\/p>\n\n\n\n Need viis igap\u00e4evast kategooriat ja nende j\u00e4lgimine peaks andma sulle tagasisidet, kas sa tegelikult ka tegeled heaolu t\u00e4itmisega v\u00f5i m\u00f5jutab stress ja muu keskkond sind nii, et oled need unarusse j\u00e4tnud.<\/p>\n\n\n\n Viis vaimse tervise vitamiini on: <\/p>\n\n\n\n \u201cN\u00e4iteks m\u00f5nede USA erakliinikute ps\u00fchhiaatrid kirjutavadki juba v\u00e4lja nii-\u00f6elda ravina seda, kuidas inimene v\u00f5iks hakata tegema kellegagi koost\u00f6\u00f6d, et f\u00fc\u00fcsiliselt ennast liigutada,\u201d toob Kiens v\u00e4lja nende vitamiinide olulisuse m\u00f5istmist \u00fcle maailm. <\/p>\n\n\n\n Tutvu vaimse tervise p\u00f5hit\u00f5dedega l\u00e4hemalt SIIT<\/a>.<\/p>\n\n\n\n Kiensi arvates v\u00f5iks avatus ja m\u00f5te p\u00f6\u00f6rduda m\u00f5ne spetsialisti poole, tulla juba enne ummikus olemist. N\u00e4iteks v\u00f5iks abi otsida siis, kui energiatase on pikemalt juba madal olnud, kuid kindlaid p\u00f5hjuseid ei osata v\u00e4lja tuua.<\/p>\n\n\n\n Selleks on olemas emotsionaalse toe telefon, peaasi.ee e-n\u00f5ustamine, noorte n\u00f5ustamiskeskused, erameditsiini teenused ning alati saab olla esmane kontakt ka perearst, kes oskab vajadusel suunata edasi spetsialisti poole.<\/p>\n\n\n\n Stebbyst leiad sadu v\u00f5imalusi oma vaimse tervise edendamiseks ning n\u00f5u ja abi saamiseks SIIT<\/a>. <\/p>\n\n\n\n Loe l\u00e4hemalt, mis on Vaimse tervise tegevuskava ja arenguprogramm t\u00f6\u00f6kohal<\/a>.<\/p>\n\n\n\nVaimse tervise definitsioon on muutunud<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
\u201cM\u00f6h\u201d-olekust \u00f5itsemiseni<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
M\u00f5jutajaid meie \u00fcmber on rohkem kui\u2026<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Vaimne tervis t\u00f6\u00f6keskkonnas m\u00f5jutab kodust olekut ja vastupidi<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Reflekteerimine ja anal\u00fc\u00fcs annavad arusaama<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Kuidas n\u00e4htavalt mures kolleegile v\u00f5i partnerile l\u00e4heneda?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Viis vaimse tervise vitamiini aitavad vaimset tervist laadida ja areneda<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
Abi on alati olemas<\/strong><\/h4>\n\n\n\n