{"id":16190,"date":"2023-08-21T13:31:00","date_gmt":"2023-08-21T13:31:00","guid":{"rendered":"https:\/\/stebby.eu\/?p=16190"},"modified":"2024-01-10T13:32:49","modified_gmt":"2024-01-10T13:32:49","slug":"miks-kaed-ja-jalad-vahel-surisevad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/stebby.eu\/et\/miks-kaed-ja-jalad-vahel-surisevad\/","title":{"rendered":"Miks k\u00e4ed ja jalad vahel surisevad?"},"content":{"rendered":"\n

V\u00e4hemalt kord elus tundnud oma k\u00e4tes v\u00f5i jalgades surisemist v\u00f5i isegi kogu j\u00e4seme suremise tunnet meist iga\u00fcks. See on \u00e4\u00e4rmiselt ebameeldiv aisting, mida enamasti seostatakse ihuliikme \u201c\u00e4ra magamise\u201d v\u00f5i \u201c\u00e4ra istumisega\u201d. <\/p>\n\n\n\n

Mida see surisemistunne tegelikult endast kujutab ja millisel juhul v\u00f5iks otsida abi spetsialistilt \u2013 n\u00e4iteks arstilt v\u00f5i f\u00fcsioterapeudilt?<\/p>\n\n\n\n

Miks surisemine tekib?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Vireo (vaata Stebbyst SIIT<\/a>) f\u00fcsioterapeut Mairi Tamm selgitab, et surisemistunnet nimetatakse meditsiinis paresteesiaks. Paresteesiate alla kuuluvad nii surisemise tunne, tundlikkuse kadumine, kui ka sisemine kipitus- v\u00f5i kihelustunne. Tavaliselt tekib see juhul, kui antud piirkonnas ei t\u00f6\u00f6ta n\u00e4rvid nii nagu peaks.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks peamine p\u00f5hjus, miks surinad v\u00f5i tundlikkuse kadumine tekivad, on Tamme s\u00f5nul n\u00e4rvi pitsumine. <\/strong>See juhtub, kui n\u00e4rv j\u00e4\u00e4b \u00fcmbritsevate kudede vahele kinni ja n\u00e4rviimpulsid ei saa oma tavap\u00e4rasel viisil liikuda. Just nagu kokkupressitud k\u00f5rs, kust vedelik h\u00e4sti l\u00e4bi ei tule. <\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks v\u00f5ib siinkohal tuua kontorit\u00f6\u00f6tajate seas levinud karpaalkanali s\u00fcndroomi, mille puhul mediaann\u00e4rv j\u00e4\u00e4b randmes karpaalkanalisse kinni, kuna seda kanalit \u00fcmbritsevad koed on sundasendite ja pidevate \u00fchek\u00fclgsete liigutuste t\u00f5ttu turses. <\/p>\n\n\n\n

N\u00e4rvi pitsumine esineb tihtipeale koos verevarustuse h\u00e4irumisega \u2013 n\u00e4iteks pikalt \u00fches asendis p\u00fcsimisel. See on k\u00f5ige levinum p\u00f5hjus paresteesiate kogemiseks. T\u00f5sisemaks probleemiks v\u00f5ib see muutuda aga siis, kui oma keha ebamugavuse korral ei kuulata ja asendit ei vaheta. Pidevalt sundasendites toimetades v\u00f5ivad antud aistingud muutuda krooniliseks ja p\u00f5hjustada pikaajalisi probleeme.<\/p>\n\n\n\n

\u201cN\u00e4iteks pikalt \u00fches asendis istumisel v\u00f5ib h\u00e4iruda verevarustus tuharates, alaseljas ja\/v\u00f5i jalgades, mist\u00f5ttu lihased ja liigesed ei saa piisavalt toitaineid ja muutuvad kangeks ning see soodustab pikemas perspektiivis isegi liigesep\u00f5letiku ehk artriidi teket,\u201d viitab Tamm.  Seega soovitab ta k\u00e4ia lifti asemel n\u00e4iteks treppidest, parkida auto parkla kaugemasse nurka, visata pr\u00fcgi kaugemasse ruumi pr\u00fcgikasti ning niheleda toolil terviseks. <\/p>\n\n\n\n

Istuva eluviisiga inimeste seas on Tamme s\u00f5nul \u00e4\u00e4rmisel levinud probleem ka pirnlihase (ladina keeles m.piriformis<\/em>) s\u00fcndroom. Seda iseloomustab n\u00e4rvivalu moodi aisting puusas ja\/v\u00f5i reie tagaosas, mis s\u00fcveneb istudes ning leeveneb n\u00e4iteks k\u00f5ndimisel. Selle puhul on olnud pikemalt mehaaniline surve tuharal ja alaseljast v\u00e4ljuv istmikun\u00e4rv j\u00e4\u00e4b justkui pirnlihase vahele kinni.<\/p>\n\n\n\n

Paresteesiaid v\u00f5ib Tamme s\u00f5nul p\u00f5hjustada ka teatud vitamiinide puudus<\/strong>. Levinum neist on vitamiin B12, mis on n\u00e4rvis\u00fcsteemi tervise ja funktsioneerimise jaoks h\u00e4davajalik. B12 leidub enamasti loomsetes allikates, mist\u00f5ttu peaksid selle vitamiini olemasolule organismis erilist t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama just taimetoitlased.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4rvis\u00fcsteemi tervise jaoks on veel t\u00e4htsad vitamiinid n\u00e4iteks B1, B3, B6, E ja D. Ka nende defitsiit v\u00f5ib soodustada paresteesiate teket. Samuti v\u00f5ib paresteesiaid esile kutsuda mineraalidest n\u00e4iteks magneesiumi ja kaaliumi puudus. Tamm toonitab aga, et toidulisandeid niisama v\u00f5tta ei ole m\u00f5istlik \u2013 enne lisapreparaatide tarbimist tuleb konsulteerida perearstiga ja teha vereanal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas surinat ennetada?<\/h4>\n\n\n\n

Mairi Tamm soovitab, et surinate ennetamiseks ja tervisele lisakasu saamiseks tasub loomulikult teha regulaarselt intensiivsemat trenni. Samas nendib ta, et keha \u00fcritab alati saavutada tasakaaluseisundit ning kahtlemata ei ole pikalt istumine hea, aga ka liiga palju kehalist aktiivsust ei ole kuidagi parem. <\/p>\n\n\n\n

\u201cLiialt palju treenimist v\u00e4sitab lihaseid ja v\u00f5ib p\u00f5hjustada tugevat lihaspinget, mis omakorda n\u00e4rvid \u201ckinni surub\u201d ja paresteesiaid p\u00f5hjustab,\u201d selgitab ta.<\/p>\n\n\n\n

Tamm nendib, et ga inimese jaoks on \u201cliiga palju treeningut\u201d muidugi erineval tasemel ning seet\u00f5ttu on m\u00f5istlik aeg-ajalt oma treeningplaan objektiivse pilguga \u00fcle vaadata ja vajadusel kohendada. <\/p>\n\n\n\n

\u201cSelles osas v\u00f5ib aidata n\u00e4iteks f\u00fcsioterapeut v\u00f5i personaaltreener,\u201d soovitab Tamm. Ta lisab, et aktiivse eluviisi korral aitab taastuda ja lihaspingeid v\u00e4hendada ka massaa\u017e, kuid \u00fchegi mass\u00f6\u00f6ri k\u00e4ed ei asenda taastumise juures und, toitumist, vaimset heaolu ega sotsiaalseid suhteid.<\/p>\n\n\n\n

Kui soovid n\u00f5u k\u00fcsida f\u00fcsioterapeudilt, leiad teenusepakkujad \u00fcle Eesti Stebby keskkonnast SIIT<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kindlustunde loomiseks on soovituslik k\u00e4ia aeg-ajalt ka tervisekontrollis \u2013 sobiva koormustesti leiad Stebbyst SIIT<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Soovitusi, kuidas j\u00e4\u00e4da kontorit\u00f6\u00f6l valuvabaks n\u00e4ed Vireo videost SIIT<\/a>. <\/p>\n\n\n\n

Kust otsida abi?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kui surinad kuidagi m\u00f6\u00f6duda ei taha, tasub kindlasti uurida, milles v\u00f5iks asi olla. Mairi Tamm m\u00e4rgib, et f\u00fcsioterapeudid on nagu meie liigutuste detektiivid ning oskavad teatud liigutuste ja kehahoiaku p\u00f5hjal v\u00e4lja nuputada, kuidas saaks abivajaja oma tervist parandada. <\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjaliku vestluse l\u00e4bi p\u00fc\u00fcab f\u00fcsioterapeut koost\u00f6\u00f6s kliendiga leida probleemi algp\u00f5hjuse ning lahendused vaeguste leevendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. \u00dcldjuhul koostatakse individuaalne harjutuste seeria, mille abil lihaspingeid leevendada ja\/v\u00f5i lihasvastupidavust parandada ning antakse soovitused igap\u00e4evaseks toimetamiseks, et probleemi s\u00fcvenemist ennetada.<\/p>\n\n\n\n

Samuti oskab f\u00fcsioterapeut objektiivse pilguga \u00fcle vaadata sinu elustiili ning individuaalseid erinevusi ja v\u00f5imalusi arvesse v\u00f5ttes n\u00f5ustada elukvaliteedi parandamise osas.<\/p>\n\n\n\n

Mairi Tamme s\u00f5nul on paresteesiad \u00fcldjuhul ajutised ja suurt ohtu endast ei kujuta, kuid siiski on teatud olukorrad, mille puhul v\u00f5iks konsulteerida arstiga.<\/p>\n\n\n\n