{"id":7909,"date":"2021-03-29T05:48:29","date_gmt":"2021-03-29T05:48:29","guid":{"rendered":"https:\/\/stebby.eu\/?p=7909"},"modified":"2021-04-16T08:30:58","modified_gmt":"2021-04-16T08:30:58","slug":"vaimse-tervise-paev","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/stebby.eu\/et\/vaimse-tervise-paev\/","title":{"rendered":"Milline on olukord praegu vaimse tervise maailmas?"},"content":{"rendered":"\n

T\u00e4na r\u00e4\u00e4gime inimeste vaimsest tervisest ning kuidas on oluline eriti praegusel muutlikul ajal sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Olukorrast parema \u00fclevaate saamiseks kutsus Stebby CEO Marti Soosaar<\/strong> endaga vestlema ps\u00fchhiaatri Kati-Riin Simiskeri <\/strong>ning tulevase ps\u00fchhoterapeudi Maria Laanelepa<\/strong>, kes annavad vastuseid k\u00fcsimustele, mis praegu inimestel peas v\u00f5ivad tiirelda. Kuidas m\u00e4rgata vaimse tervise probleeme ning kuidas l\u00f5puks nendega iseseisvalt ka tegeleda v\u00f5iksime? Sellest saad meie j\u00e4rgnevas blogipostituses l\u00e4hemalt lugeda. Kogu vestlus on podcast<\/em>ina kuulatav SoundCloud keskkonnas ><\/strong><\/a><\/p>\n\n\n\n

Mis on praegu \u00fcldse levinuimad probleemid?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Ekspertide s\u00f5nul on vaimse tervise maailma hetkel levinuimateks probleemideks meeleoluh\u00e4ired, depressioon, \u00e4revusega seotud paanikah\u00e4ired ning ka muud \u00e4revusega seotud probleemid. Lisaks on tekkimas pinge foonil \u00fcha rohkem uneh\u00e4iretega inimesi. <\/p>\n\n\n\n

Iga viies inimene puutub kokku vaimse tervise probleemidega<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Ps\u00fchhiaater Kati-Riin Simisker s\u00f5nul on n\u00e4ha, et inimestel, kellel on olnud varasemalt meeleolu-, \u00e4revus- v\u00f5i m\u00f5ni muu h\u00e4ire, on l\u00e4inud praeguse perioodi jooksul oluliselt halvemaks. Probleemide teket on n\u00e4ha tema s\u00f5nul ka j\u00e4rjekorra pikkuses: \u201cKui muidu on vastuv\u00f5ttude vahed k\u00fcllalt pikad, siis praegu on probleeme, kuhu need mahutada,\u201d lisas ta.<\/p>\n\n\n\n

Vestluses selgub, et uuringute kohaselt on iga viies inimene kokku puutunud v\u00f5i puutub tulevikus kokku vaimse tervisega seotud probleemidega. \u201cJah, iga viies inimene elu jooksul mingisugust vaimse tervise probleemi kogeb. Seda muidugi eraldi polegi v\u00e4lja toodud, et kas ta siis p\u00f6\u00f6rdub sellega abi saamiseks ka. Kui m\u00f5elda n\u00e4iteks \u00fche klassit\u00e4ie laste peale, siis iga viies on p\u00e4ris palju,\u201d s\u00f5nab Kati-Riin. Maria Laanelepp lisab, et kuigi see arv on suur, siis tegelikkuses ei ole t\u00f5esti teada abi poole p\u00f6\u00f6rdujate arv, kuna paljud \u00fcritavad nii-\u00f6elda oma vahenditega probleemidest jagu saada.<\/p>\n\n\n\n

M\u00fc\u00fctide murdmine<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kui muidu on levinud arusaam, et ps\u00fchhiaatri juurde j\u00f5udmiseks on vaja l\u00e4bida pikk teekond, siis tegelikkuses see nii ei ole. \u201cEesti Vabariigis ps\u00fchhiaatri juurde tulekuks ei ole vaja saatekirja. On vaja lihtsalt kannatlikku meelt, et \u00e4ra oodata \u00f5ige aeg, sest j\u00e4rjekord on pikk. \/…\/ Perearsti juurde ei pea minema ning kui tundub, et asi on kehv, v\u00f5ib kohe otse ps\u00fchhiaatriakliinikusse aja panna,\u201d selgitab Kati-Riin paljude ekslikku arusaama abi poole p\u00f6\u00f6rdumisest.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks lisavad k\u00fclalised, et depressioon ei v\u00f5rdu alati p\u00e4evad l\u00e4bi nutmisega v\u00f5i raskustundega voodist v\u00e4ljumisega. \u201cEsimesed viited v\u00f5ivad olla hoopis n\u00e4iteks keskendumise probleem, m\u00e4luprobleem, t\u00e4helepanu hoidmise probleem v\u00f5i uneprobleem, enne kui \u00fckski selline elut\u00fcdimuse m\u00f5te \u00fcldse tuleb,\u201d lisab Kati-Riin.<\/p>\n\n\n\n

Teadlikkuse suurendamine on vilja kandnud<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Juba praegu on \u00fcha rohkem inimesi, kes m\u00f5istavad, et vaimse tervise probleemid ongi t\u00f5sised ning vajavad t\u00e4helepanu ja tegutsemist. Kati-Riin Simisker lisab, et abi otsimine ja vaimse tervise teemadel r\u00e4\u00e4kimine on \u00fchiskonnas juba rohkem aktsepteeritud ning inimesed julgevad sellest r\u00e4\u00e4kida j\u00e4rjest k\u00f5vema h\u00e4\u00e4lega. <\/p>\n\n\n\n

Maria Laanelepa s\u00f5nul on \u00fcle\u00fcldine pilt probleemide tunnistamisel t\u00f5esti paremaks l\u00e4inud: \u201cInimesed oskavad paremini m\u00e4rgata enda puhul mingisuguseid muutusi. Kui juba \u00e4revusest ei saa magada v\u00f5i m\u00f5tted kiiluvad kuidagi \u00fchte teemasse kinni, siis inimesed tegelikult ka julgevad seda k\u00f5vasti v\u00e4lja \u00f6elda, et neil on raske ning see ongi k\u00f5ige alus.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Kuidas leida abi?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kuigi abi v\u00f5ib saada perearstilt, s\u00f5pradelt, ekspertidelt v\u00f5i niisama internetist, siis n\u00e4iteks kiire abi saamiseks on Eestis k\u00e4ima l\u00fckatud peaasi.ee<\/a> veebikeskkond, kust kuni 26-aastased noored saavad soovi korral tasuta n\u00f5ustamist ning ka t\u00e4iskasvanud vajadusel kriisiabi ja -n\u00f5u. Kati-Riini s\u00f5nul on taoline ettev\u00f5tmine t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt, sest kuigi inimene ei saa valida suhtluskanalit v\u00f5i vestelda tuttava inimesega, saab ta kindlasti sealt n\u00f5u v\u00f5i abi kriisi ajal. Lisaks on portaalis palju lugemist erinevate v\u00f5imalike probleemide ning lahenduste kohta ning ka COVID kriisin\u00f5ustamine.<\/p>\n\n\n\n

Probleemid v\u00f5ivad aga tekkida meie enda peas – kuidas sellisel juhul abi saada? Kati-Riini s\u00f5nul oleme me praegusel hetkel iseenda k\u00f5ige suuremad vaenlased oma m\u00f5tetega ning liigne m\u00f5ttesse j\u00e4\u00e4mine v\u00f5ib tekitada tunde, et asi on katastroofiline. Sel hetkel on tema arvates kindlasti m\u00f5istlik k\u00fcsida abi v\u00e4ljastpoolt. Kui s\u00f5bra n\u00f5u v\u00f5i ps\u00fchhiaatri juurde aja panek ei tundu \u00f5iged ning mure suur, siis on olemas ka vaimset tervist puudutavate probleemide korral \u00f6\u00f6p\u00e4evaringne valvearsti v\u00f5imalus k\u00f5ikides suuremates linnades.<\/p>\n\n\n\n

Probleemide m\u00e4rkamine v\u00f5ib tulla ka mujalt<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Spetsialistide s\u00f5nul ei pruugi inimene ise muutust igap\u00e4evaselt tajuda, kuid \u00f5nneks m\u00e4rgatakse \u00fcha rohkem probleeme k\u00f5rvaltvaataja rollis ning antakse juba nendest ka m\u00e4rku. Olgu selleks pidev v\u00e4simus, halb tuju ja palju muud, mis varasemalt ei tundunud kaaslase v\u00f5i tuttava probleemiks olevat. K\u00fclalised r\u00f5hutavad, et probleeme m\u00e4rgates ei ole h\u00e4bi soovitada s\u00f5brale n\u00f5u otsida abi v\u00f5i pakkuda v\u00f5imalust ta \u00e4ra kuulata ning t\u00e4nu sellele lahendusi leida. Kati-Riini s\u00f5nul ei pea kartma seda vastust, kui s\u00f5ber \u00fctleb p\u00e4riselt, et ta ei taha enam v\u00f5i ei jaksa elada. \u201cN\u00e4iteks suitsiidi korral, kui l\u00e4hedastelt hiljem k\u00fcsida, siis peaaegu alati on mingeid m\u00e4rke v\u00f5i vihjeid olnud, kus inimene on \u00f6elnud, et ma enam ei jaksa v\u00f5i ma ei taha. See lastakse kuidagi k\u00f5rvust m\u00f6\u00f6da, sest see on nii \u00f5udne asi ja ei tahagi nagu seda teemaks v\u00f5tta. Tekib tunne, kui ma ei r\u00e4\u00e4gi sellest, et siis \u00e4kki seda nagu ei ole,\u201d s\u00f5nab Kati-Riin ning julgustab k\u00f5iki siiski ka nendel teemadel m\u00e4rkama, kuulama ja vestlema.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6alane pinge v\u00f5ib m\u00f5jutada kaugemat tulevikku <\/strong><\/h4>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4kides kodukontorist ning eesliinit\u00f6\u00f6tajate pingutustest, siis ekspertide s\u00f5nul v\u00f5ivad need vaimse tervise probleemid ilmneda ka aastate p\u00e4rast. \u201cMa kardan, et tegelikult need p\u00e4ris tagaj\u00e4rjed kogu eesliini \u00fclet\u00f6\u00f6tamisest tingitud l\u00e4bip\u00f5lemisega alles tulevad. See v\u00f5tab v\u00f5ib-olla pool aastat kuni aasta aega, kui inimestele kohale j\u00f5uab, et nad on topelt koormusega t\u00f6\u00f6tanud ja 168 tunni asemel 300 t\u00f6\u00f6tundi kuus teinud,\u201d s\u00f5nab Kati-Riin. <\/p>\n\n\n\n

M\u00f5lemad k\u00fclalised toovad v\u00e4lja ka selle, et kuigi kodukontoris v\u00f5ib olla raske, siis n\u00e4iteks ettev\u00f5tete juhtide t\u00f6\u00f6 on praegu ise heas seisus olla ning teadvustada enda olukorda. Olgugi, et k\u00e4sil v\u00f5ib olla raske aeg, siis selle tunnistamine ja v\u00e4lja \u00fctlemine on t\u00e4iesti normaalne ning k\u00e4ib praeguse elu juurde. Asjatundjate s\u00f5nul ei tohiks seda varjata ning sellest peab r\u00e4\u00e4kima ka teiste t\u00f6\u00f6tajatega – ausus enda kohta v\u00f5ib olla probleemide lahendaja. <\/p>\n\n\n\n

Vaimsel tervisel ja f\u00fc\u00fcsilisel aktiivsusel on oluline seos<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Nagu ka paljud teised, soovitavad vaimse tervise spetsialistid liikuda aktiivselt v\u00e4hemalt 30-40 minutit j\u00e4rjest ning v\u00f5imalusel teha seda tihti. Aktiivsed tegevused v\u00f5ivad v\u00e4hendada pingeid ja depressiooni ning kasvatavad ajus kasvufaktoreid, mis aitavad meie heaolule kaasa. Lisaks on sellel k\u00f5igel ka f\u00fc\u00fcsilise tervise plusspool, et sinu vereringeelundkond oleks tervem ning saaksid puhkust v\u00e4sinud silmadele ja vaheldust n\u00e4iteks istuvale t\u00f6\u00f6le. Samas r\u00f5hutavad nad, et selle k\u00f5igega ei tasu \u00fcle v\u00f5lli minna, justkui liikumine oleks sulle karistus v\u00f5i sunniviisiline tegevus – sportimist peavad k\u00f5ik selle tegijad hea efekti saamiseks ise p\u00e4riselt ka nautima. <\/p>\n\n\n\n

Nipid asjatundjatelt praeguseks keeruliseks ajaks<\/strong><\/h4>\n\n\n\n
  • Kuigi praegu on ees teadmatus l\u00f5pu ees ning tulevik tundub lahtine, siis \u00fche nipina soovitavad spetsialistid tuua oma igap\u00e4evane fookus endale tagasi. N\u00e4iteks loo endale m\u00f5ne p\u00e4eva raamistik ja eesm\u00e4rgid. Tee plaan v\u00e4ikestest asjadest, mille saad kohe l\u00e4hip\u00e4evil \u00e4ra teha, sest suurelt m\u00f5tlemine ja pikalt planeerimine v\u00f5ib praegu ajada hoopis hulluks. N\u00e4iteks Maria s\u00f5nul on tema \u00fcritanud selle karantiini ajal tekitada endale ootamist v\u00e4\u00e4rt p\u00e4evi, kuna saab teha midagi teistsugust ja kodusest mullist p\u00e4\u00e4seda.<\/li>
  • Kati-Riin soovitab l\u00e4bi m\u00f5elda oma isiklikud p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused, et meelde tuletada just need asjad, mis on t\u00e4pselt sinu jaoks olulised, mida sa teha tahad ning mida sa oskad v\u00f5i ei oska. Sellised asjad v\u00f5ivad tuua uusi ideid ja suunata edasi arenemisele.<\/li>
  • Maria s\u00f5nul on praegu v\u00f5imalusi rohkem teha neid asju, mille jaoks varem aega ei olnud –  n\u00e4iteks raamatute lugemine v\u00f5i filmide vaatamine. Kui tekivad s\u00fc\u00fcmepiinad, et oled liiga palju filme vaadanud v\u00f5i midagi muud tegema j\u00e4\u00e4nud, siis ei tasu enda peale aja raiskamise m\u00f5ttega kurjaks minna, sest \u00e4kki t\u00f5esti pole sul v\u00f5imalik hetkel midagi paremat teha. Seda aega tuleb puhkusena nautida.<\/li>
  • Tunne huvi enda s\u00f5prade vastu ning suhtle nendega – vajadusel saate jagada r\u00f5\u00f5me ja muresid ning probleemid v\u00f5ivad leida lahendused. Suhete puhul lisab Maria, et aus kommunikatsioon v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta nii m\u00f5negi tuleviku ning probleemidest r\u00e4\u00e4kimine on oluline.<\/li>
  • Kui arsti poole p\u00f6\u00f6rdumine ei ole piisav v\u00f5i sinu jaoks sobiv, siis proovi erinevaid teraapiaid – neid on maailmas sadu, et leida endale see \u00f5ige.<\/li><\/ul>\n\n\n\n

    Viimaks lisavad k\u00fclalised, et kuigi praegu on raske aeg, siis see on normaalne, et vahepeal on k\u00f5igil halvemaid p\u00e4evi ning seda tuleb aktsepteerida. Kuula t\u00e4ispikka podcast<\/em>i SoundCloudist ><\/p>\n\n\n\n

    \n