Stebby teiseks eeskujuks tõusnud Brent Pere on aktiivne liikuja, kes särab just jooksuradadel. Kuidas ta end ise kirjeldab, seda loe juba altpoolt.
Kes on Brent Pere?
Pehmelt öeldes võib öelda, et olen loomupärane liikumissõltlane, kel pole vist pärast seitsmendat eluaastat kordagi pikemat kui nädalapikkust treeningpausi sisse jäänud. See omakorda tähendab, et liikumine on üdini osa minust ning kui paus treeningust venib pikale, hakkab rahvakeeli peas kassima. Ühtlasi pean aga oluliseks tasakaalu ehk kui omajagu on liikumist, siis on võib ka endale head-paremat lubada. Olgu see siis lademetes jäätist või hoopis pokaal veini. Kõik käib asja juurde, kui asjad on tasakaalus.
Kuidas leiad endas energiat, et iga päev end liigutada ja hoida balansis nii toitumine ja muu elu?
Küsimus on prioriteetides. Minu puhul jagunevad need laias laastus nii: esmalt perekond, siis liikumine ja alles siis tööga seonduv. Liikumise prioritiseerimine aitab omakorda tasakaalus hoida toitumist, sest kui juba liigutada, siis tekib ka parem isu. Ja liikumine ei pea olema üldse pikk, vahel ongi tohutult kiire ning siis piisab 15-minutilisest sutsakast, et keha ja vaim tööle panna ja väljakutsetele vastu minna.
Mis on inimestel hetkel enim puudu või suurim takistus, et enda tervisega tööd teha?
Minu hinnangul on kõige suurem puudujääk rutiinitaluvus. Õigemini, kui rutiin juba tekib, siis ega ta iseenesest kuhugi ära ei kao. Ma ei näe, et inimestel poleks soovi liigutada ja tervislikumalt toituda, vaid pigem kaob sageli see esialgne tuhin ära. Näen ka oma tuttavate pealt, et kord aastas tuleb selline hoog peale, et vihutakse hullumeelselt trenni ja jälgitakse, mida suhu pannakse, kuid mõne aja pärast ind kaob. Põhjus seisneb liiga järsus alustamises ehk inimesteni tuleks viia teadmine, et alustada tuleb tasapisi ning nii jõuab sammhaaval suuremate ampsudeni. Nii liikumises kui toidus. 🙂
Millised olid sinu esimesed sammud spordimaailmas?
Kuigi täna pean ma end eeskätt harrastusjooksjaks, kes käib ka jõusaalis ning teeb igasugu muud sporti, siis “juured” on mul tegelikult hoopis jalgpallis. Alustasin jalgpalli mängimist 7-aastaselt ning veetsin palliplatsil lõpuks üle kümne aasta. Sel ajal oli mul ka eesmärk saada profisportlaseks, kuid ühel hetkel mõistsin, et ju minus ikka sellist talenti pole, kuigi noortekoondise sai siiski kätte. Seda mõistes liikusin edasi keskmaajooksu juurde, mida harrastasin umbes kaks aastat ning kus alles päriselt jooksusammu selgeks sain ja protsessi nautima hakkasin. Suuremaid ambitsioone mul aga polnud ning sellest ajast peale olen harrastussportlane, kes haarab kinni igasugusest võimalusest liikuda ning trenni teha. Jooks on aga minu juurde jäänud ning küllap ka seetõttu, et tulemused üllatavad isegi mind ennast. Mu kehale meeldib jooks ning ta tunneb seda tehes end mugavalt. Kui nüüd sihipäraselt veel jooksuga tööd ka teha, siis mine tea, mis juhtub. Võib-olla on nüüd aeg katsetama hakata.
Mis on moto või mõte, mis sind aitab teha järgmist sammu?
Mind motiveerivad alati teiste saavutused või ettevõtmised – vahet pole, kas näen kellegi tegemisi sotsiaalmeedias või ta otsustab mulle isiklikult oma väljakutset jagada. See utsitab ka mind ning näen ka sotsiaalmeedias, kuidas minu jooksuarmastus on ka veel nii mõndagi tuttavat pannud jooksususse otsima. Seetõttu usun, et iga positiivne sõnapaar liikumisest suunab inimesi tervislikuma elu poole.
Mida loodad ära teha Stebby Athlete nime all?
Eeskätt on mu eesmärk inimesi liikuma motiveerida. See tähendab järjepidevat tööd liikumise populariseerimisel ning igasuguste väljakutsete jagamisel. Mida rohkem inimesi saab minu kirega pihta, seda parem on. Seejuures tuleb muidugi taakord toonitada, et oluline on tasakaal. Elu peab ka nautima! Üheülbaliselt trenni vihtuda tekibki tülgastus.
Ühtlasi on mul ka väikest viisi isiklik ambitsioon – 2026. aasta sügisel püüan parandada nii poolmaratoni kui ka maratoni isiklikku rekordit ja seda suvel sündinud beebi kõrvalt. See pole kõigi muude tegemiste kõrvalt just maailma kõige lihtsam ülesanne, kuid ehk annab tark treening hoopis väikest viisi lisajõu, sest lühemad unetunnid tähendavad ka teistsuguseid treeninguid. Ja mis sealt edasi? Ma kardan, et maitse on suus ning uusi väljakutseid tuleb igalt rindelt. Ühte ma aga luban, liikuma motiveerin inimesi ka pärast igasuguseid isiklikke väljakutseid, sest see on see ülim eesmärk!
