Stebby Athlete Jacob R Price käis Kõrvemaa triatlonil ning tegi oma pooleteist tunnisest seiklusest videokokkuvõtte, mida saad näha siit alt. Mida aga arvab ta nüüd kaks nädalat hiljem?
Mis oli kõige ootamatum hetk triatlonis?
Ujumine oli külm. Kuna ma viimased aastad suvel eriti ujumas ei ole käinud, siis see 15-kraadine vesi tundus ekstra külm. Ma teadsin ette, et vesi on külm, aga külm vesi on ikkagi ootamatu – isegi siis kui sa tead, et see on külm.
Kas mõni hirm sai ka tõeks?
See, et vesi oli külm, sai väga tõeks ja hingata oli vees raske, aga teadsin, et see mõne minutiga muutub lihtsamaks. Soovituslik oligi seal tegelikult enne starti vees ära käia, et see esmane ehmatus kehale ära anda, seda ma ei teinud.
Tegelikult oli kaks asja, mida ma lootsin, et ei juhtu: rattaga kukkumine ja jalgade kramp. Kumbagi ei juhtunud, ilmselt suures osas sellepärast, et ma võtsin rattasõidul pigem rahulikumalt, ja ma arvan, et see oli väga mõistlik otsus.
Ma pole rattaga eriti sõitnud juba lapsepõlvest saadik. Seega tunnetust väga pole ning ei julgenud hirmsasti vajutada. Jalgades oleks ilmselt veidi jõudu olnud kiiremini sõita.
Kui sul muidu puudus vajalik ratas jms varustus, siis kuidas selle olukorra lahendasid?
Ma arvan, et minusugune tavaline harrastaja või proovija ei pea varustust üle mõtlema. Varustus saab selle teekonna mugavamaks teha ja võib veidi paremaid tulemusi anda, aga see ei tohiks kindlasti mingisugune takistus olla. Kui sa ikkagist jooksed kiiresti, siis sa jooksed iga tossuga kiiresti. Kiirema tossuga on lihtsalt mugavam. Kui sa oled aeglane, siis 300-eurone toss ja 5000-eurone jalgratas sind megalt kiiremaks ei muuda.
Mina näiteks laenasin ratta koos kiivriga kohapealt. 50-euroste jooksutossudega tegin nii rattasõidu kui ka jooksu ning ujusin tavaliste lühikeste pükstega, millega ka ülejäänud triatloni tegin.
Ujumise osas muidugi, kui sa end veel kindlalt ei tunne, siis osadel oli kaasas ka ujumispoi, millest kinni hoida, kui midagi juhtuma peaks.
Kas spetsiifilise trennita raske ei olnud?
Ma arvan, et oleks lihtsam olnud ning tulemus oleks parem tulnud, aga üldjuhul, kui sa oled aktiivne ja teed regulaarselt trenni, siis saad sellega ilmselt hakkama. Distantsid siin ei ole müstilised ning võistluse raskust saad kiirusega ise reguleerida. Aeglaselt tehes teeb enamik regulaarselt treenivaid inimesi selle ka ära ilma spetsiifilise trennita.
Seega ma ei jääks ootama mingit ideaalset hetke, kus sa oled aastaid selle nimel trenni teinud. Just vastupidi, proovi kohe ära, kas see sulle meeldib või mitte, ja kui meeldib ning uuesti tuled, siis ongi hea võrrelda enda varasema vormiga ja näha arengut.
Kui paned end paar kuud varem kirja, siis sõida kindlasti veidi rattaga, jookse ja käi ujumas, nii on sul võistlusel kergem ja tulemus parem. Ja kindlasti proovi ka neid alasid ühes trennis kombineerida ehk otse ratta seljast jooksma minek jms.
Samas, kui sõber kutsub sind juba järgmisel nädalal võistlusele kaasa ja sa oled natukene rattaga sõitnud, ujunud ja jooksnud, siis saad ilmselt hakkama. Ja kui ratast pole, siis laena see koos kiivriga kohapealt.
Miks soovitaksid lühitriatlone kõigile?
See on ka niisama fun võistlus, isegi kui sul otseselt ei ole huvi kunagi pikka triatloni teha. Suvel on palju erinevaid spordiüritusi ja triatlon on kindlasti üks huvitavamaid, mida soovitan, sest seal on palju erinevaid elemente ja olukordi, veel eriti selline nagu Kõrvemaa loodus pakub.
Kas oli aega ka nautimiseks ehk palju oli võistlejaid või nautlejaid?
Ma ei ütleks, et ma ei pingutanud, aga ma ka ei pingutanud üle. Seega sain seal inimestega rajal jutustada. Kui tõsised sportlased lähevad ees ära, siis maha jäävad need nautlejad, kellega saab igal võistlusel alati midagi huvitavat rääkida. Eriti veel sellistel rahvaspordiüritustel, kus kõik ei võta asja liiga tõsiselt.
Ma muidugi ei tea, kui väga nad minuga nendel võistlustel rääkida tahavad. Võibolla juba liiguvadki kuskil spordikommuunides jutud, et mingi vend käib võistlustel tagaotsas ja tüütab inimesi.
Ja täie tõsidusega võtmine ei ole halb, on võistlusi, kus ma ka ise annan endast kõik välja. Lihtsalt on ka okei mitte liialt muretseda alati tulemuste pärast ning nautida seda tegevust ennast. Sinu eesmärk võib ka olla lihtsalt see võistlus läbida, veel eriti esimesel korral osaledes.
Mis sind järgmine kord rajale tagasi kutsub?
Maastikurada tegi asja minu jaoks huvitavaks, eriti rattasõidu. Igal juhul huvitav tegevus on see minitriatlon, eriti tänu positiivsele õhkkonnale ja spordihuvilistele, kellega koos seda päeva nautida.
Teeksin kindlasti uuesti ja kutsun teisi ka. Nii et järgmine aasta Kõrvemaal näeme!
Enne seda muidugi näeme juba Ülemiste ööjooksudel ja Tallinna maratonil.
