Paljudele sundasendis töötajatele on kaelavalu kahjuks liigagi tuttav. Ebameeldiva üllatusena võid ka mõnel hommikul üles ärgata terava valuga kaelapiirkonnas. Füsioterapeut ja Reakt Füsioteraapia asutajaliige Rainar Vahtrik kirjutab lähemalt, mis võib nende valude taga olla.
Selleks, et paremini mõista kaelavalu hingeelu, on vaja mõista lülisamba põhilist ülesehitust. Lülisammas moodustab keha toetava struktuuri ning ühtlasi moodustab turvalise teekonna närvidele koljust kuni vaagnani. Lülikehade vahel on omakorda kõhrelise struktuuriga diskid, mis toimivad kui amortisaatorid. Iga lüli vahelt väljub närvide paar – üks kummaltki küljelt, mis jätkavad oma teekonda erinevatesse piirkondadesse kehas, annavad signaali lihastele ning nahapinnale ja kannavad saadud informatsiooni ajusse tagasi.
Kaela piirkond koosneb seitsmest lülist, mis on osa lülisambast, hoiab kogu meie 4-5 kg kaaluvat tarkusest tulvil pead õlgade kohal. Kaela neljanda lüli alt kuni esimese torakaal lülini väljuvad kaelast närvid (brakiaalne pleksus), mis kontrollivad lihaseid turjal, abaluude piirkonnas ning lähevad mööda kätt kuni sõrmeotsadeni välja. Juhul kui kaelas tekivad probleemid, siis võivad ka kõik piirkonnad, mis on brakiaalse pleksuse kontrolli all, hakata kaelavalu tekitama.
Juba lihtsustatud selgituse põhjal on ilmselt aru saada, et kaelas on palju struktuure, mis võivad hakata kaelavalu tekitama. Reakt Füsioteraapia selgitab välja 3 peamist põhjust, mis võivad hakata kaelavalu tekitama.
1. Rühi seos kaelavaluga
Valu hulk ning rühiliste probleemide maht ei käi reeglina käsikäes. Mõnel juhul võib valu olla väljakannatamatu, kuid struktuursel analüüsil ei ole inimesel justkui midagi viga. Teistel juhtudel võib inimene olla täielikult valuvaba, kuid kaela vaadeldes tekib pikk nimekiri elementidest, mis on valesti. Minu kogemuse põhjal on rühil kindlasti roll kaelavalu tekkes, kuid põhjus ei peitu tavapärastes tõekspidamistes, vaid hoopis lihaspingetest ning kaotatud võimest teatavatesse suundadesse kaela liigutada. Kui me vaatleme tänapäeval põhilisi kehaasendeid, siis on need arvuti ees istumine – mis tavaliselt põhjustab protrakteeritud pea hoiaku (lõug ette suunatud), ning nutiseadmes istumine (pea vaatab otse alla, lõug toetub rinnale). Loomulikult kohaneb keha asenditega ning tekitab lihasasümmeetriaid, kuid mis tegelikult valu põhjustab? Tavaliselt on selleks võimetus vastassuundadesse liikuda!
2. Närvide pitsumine
Kaela piirkond on rohkelt närvidega läbi põimunud piirkond ning seal võib ka ühtlasi peituda põhjus kaelavalule või kiirguvale valule turjale, abaluude vahele või kätesse. Kõik meie kehasse edasi liikuvad närvid algavad ajust ning jätkavad oma teed mööda lülisamba kaitsvat tunnelit kuni vaagnani välja.
Igast lülivahemikust väljub paar närve, millel on oma kindel piirkond, mida nad varustavad närviimpulssidega ning viivad saadavat infot tagasi ajusse. Närvide pitsumiseks on rohkelt eri võimalusi, mille aitab tuvastada füsioterapeut. See võib olla lülivahemikest väljudes, lihaste vahel, luupindade vastas, diskide surve närvile või armkoelised piirangud. Samuti võivad pitsumise laadseid sümptomeid tekitada põletikulised kolded närvides või nende läheduses. Närvid ei ole ette nähtud venima, vaid neis on piisavalt lõtku sees, et nad libisevad keha kudede vahel nagu jalgratta piduri trossid. Pitsumine tähendabki, et närvile on mingil põhjusel tekkinud mehaaniline surve, mistõttu tekib kudede ärritus ja keha kaitsereaktsioon lihaspingete ja valu näol. Tulemuseks on pidev pinge kaela ja turja piirkonnas või abaluude vahel, takistused liikumisel ning osadel juhtudel ka kiirgav, kõrvetav, torkiv valu või sipelgate tunne kaela, õla või käe piirkonnas.
Lisainfot närvide pitsumise kohta: https://orthoinfo.aaos.org/en/diseases–conditions/cervical-radiculopathy-pinched-nerve/
3. Magamise mõju kaelavalule
Kaelavalu, lihaskangust ja üleüldist ebamugavust võib tekitada tegevus, mida me loodetavasti teeme igapäevaselt (loe öiselt) 8 tundi. Ja selleks on magamine! Tavaliselt seostatakse magamise käigus tekkinud pingeid/valusid madratsi ning patjadega. Sellel on ka oma tagapõhi, kuid ühte kuldset vastust selles osas ei ole – igale inimesele sobib erinev pehmus, suurus, paksus jne ning seda saab välja selgitada vaid proovides. Küll aga on muudetav magamisasend. Üldiselt ei ole sellist asja nagu halb magamisasend, küll aga kui kael juba teeb valu või on igal hommikul ebaloomulikult kange, siis võib olla magamisasendite muutmisest kasu ning peatselt saab jällegi oma lemmikasendite juurde naasta.
Kaela jaoks kõige provokatiivsemad magamisasendid on äärmused, kas liiga kõrge padja kuhi, mille tõttu on kael kogu aeg piirasendites või magab inimene kõhuli, mis kaela jaoks tähendab sügavalt ühele küljele pööramist ning kuklasse vajumist. See viimane asend on tavaliselt eriti ebameeldiv, kui kael juba on hakanud haiget tegema, kuna see surub lülivahemikud kitsamaks ning võib ärritada juba problemaatilist piirkonda veelgi. Tavaliselt ärritunud kaelale meeldib korralik toestus ning seda saab lisada rulli keeratud rätiku näol, mis pannakse kaela alla selili asendis või külili magades. Loomulikult ei ole võimalik öö läbi asendeid kontrollida ning tihtipeale avastatakse ennast mingil hetkel jällegi “halvas” magamisasendis – see on okei, kui magama minnes valitakse mugav mitte ärritav asend, siis see periood võimaldab vähemalt mingi aja kaelal puhata. Kui öise vähkremise käigus asend vahetub, siis sellepärast ei tasu üleliia muretseda – kõige olulisem on täisväärtuslik uni.
Kaelavalu võib olla väga kurnav probleem, mida võivad põhjustada või võimendada mitmed erinevad igapäevategevused. Kõige olulisem on saada teada, mis just Sinu kaelavalu/pingeid põhjustab ning seada paika plaan, et sellest lahti saada. Selles osas saavad aidata Reakti füsioterapeudid, kes oskavad täpselt hinnata konkreetse inimese sümptomaatikat ning leida selle jaoks võimalikult kiired taastumisviisid.
Reaktiveeri ennast – broneeri aeg juba täna! Piletid leiad ka SportID keskkonnast.
Allikas: Reakt Füsioteraapia “Kaelavalu – 3 võimalikku põhjust Sinu kaelavalule”
Autor: Rainar Vahtrik