“Kuulsin, et kuskil on mingid mehed ja naised, kes jooksevad jutti sada kilomeetrit ja rohkemgi. Ma ei uskunud, et see on võimalik.”
Toomas Unt on ultrajooksja, kes on elu jooksul läbinud ainuüksi võisteldes tuhandeid kilomeetreid. Nüüd on ta vastu võtnud SunRun Saaremaa jooksu väljakutse, et läbida see täiesti üksinda.
Mis on 31. mail toimuv Saaremaa SunRun elamusjooks?
See on meeskondlik elamusjooks, mille idee on veeta oma meeskonnaga üks suvine laupäev imeilusas Saaremaa looduses ja pingutada ühiselt päikesetõusust päikeseloojanguni. Jooksule on oodatud kõik kollektiivid, sõpruskonnad, spordiklubid ja mis iganes formaadis grupid, kes suudavad moodustada ühise meeskonna.
Distantsiks on 180 kilomeetrit ning läbitakse see vabalt valitud suuruses tiimiga ühe päeva jooksul. Starditakse varahommikul Kuressaares ning lõpetatakse koos loojanguga Orissaares. Toomas on aga mees, kes ultrajooksjana võtab selle elamuse ja kogemuse üksi vastu. Miks ta nii on otsustanud teha ja kas see on üldse võimalik? Uurime temalt endalt.
Mis võlu on Toomase jaoks ultrajooksudel?
“Hea küsimus – miks inimesed teevad asju, millel ei pruugi olla praktilist väljundit? Ilmselt emotsiooni pärast. Ja ma ei ütle, et 10 km või poolmaraton oleksid emotsioonivabad. Vahe ultraga on see, et sa piltlikult öeldes ei jookse end ühelgi hetkel “punasesse”. Hapnikuvõlas kannatamine pole mind tõmmanud. Kümne kilomeetri peal ei saa ma veel hoogu sisse, aga mu diiselmootor suudab madalatel pööretel väga kaua stabiilselt tiksuda,” kirjeldab enda nägemust pikamaajooksust Unt.
“Samas on ultra ka midagi enamat kui ettevalmistatud vormi realiseerimine. See on võitlus selle väikese häälega peas, mis põhjendab, miks ei ole vaja enam edasi pingutada. Ja kui sellest raskest kohast läbi saad, siis võid joosta pikalt sellises seisundis, kus kõik justkui ümberringi kaob ja oledki vaid sina ja su järgmine samm. Ja siis tuleb uus raske hetk ja uus ärkamine. Ööpäeva või rohkema sisse mahub palju. Ultra on minu jaoks enese ületamine ja eneseareng. “
Esmalt tuli maraton, siis läks asi kaugemale
Toomase teekond ultrajooksudele algas pigem hilja, kuid tema nägi seda väljakutsena: “Olin 34-35 ja esimese maratoni tegin vist kuskil 2009 või 2010. Mäletan, et see oli Rahva Hääle (kunagine ajakiri) maraton Pirital, mille finiš oli velotrekil. Polnud kunagi enne nii pikalt jooksnud, jalad olid lõpus täitsa lödid ja aeg pisut alla kolme ja poole tunni. Ükskord kuulsin, et kuskil on mingid mehed ja naised, kes jooksevad jutti sada kilomeetrit ja rohkemgi. Ma ei uskunud, et see on võimalik. Need pidid olema mingid steroidide ja ergutite pealt tegevad ekstremistid või geneetiliselt muundatud organismid – see oli minu arvamus,”
Samas tekkis Toomasel siiski huvi ning sõbra ärgitusel registreerus ta 2015 Laulasmaa Ultrale, mis oli 32-tunnise ajalimiidiga maastikujooks (maksimaalselt 211 km). Tegu oli ranniku äärt mööda kulgeva rajaga, millel esimesel korral läbis Unt u 158 kilomeetrit. Jooksu ajal jõudis ta teha ka näiteks paaritunnise uinaku. Järgmisel aastal oli tulemus juba 180 kilomeetrit. Kaks aastat hiljem ja juba uue strateegiaga tuli ka distantsi (211 km) 23.5 tunniga läbimise eest teenitud võit.
Kokku on Toomasel kirjas umbes kolmkümmend maratoni, mille ta enamasti 3 ja 3.5 tunni vahele jooksis. Tänaseks on tal ultraid kirjas umbes sama palju.
Kas ultral tasub üldse koha peale joosta? Mis plaane seab Toomas SunRunil?
“SunRun soolojooksu eesmärk on minu jaoks ikkagi vaid läbimine. Seda enam, et hetkel liiga head jooksuvormi ei ole ja päris mitu jooksuvaba aastat on vahele tekkinud,” kinnitab Toomas, et Saaremaal ta rekordeid ta ajama ei lähe.
Samas möönab, et ultrate eesmärgid on olnud ajas muutuvad: “Kui ma ultraga alustasin, siis oli eesmärk vaadata, et mis ma siis suudan – see tähendas läbimist. Paari aastaga tekkis arusaamine, et kui ette võtta, siis suudan läbida küll ja kuna aega läheb trenni peale niikuinii, siis tahaks ju maksimumi võtta ning ka tulemust teha. Viimased hooajad (2017-2019) oli eesmärk ikkagi võistelda ja võita.
Toomase sõnul on eesmärgi seadmine väga oluline nagu ka selle väärtusesse uskumine, sest ultras on väga palju aega katkestamise peale mõelda ja peale esimest sadat läheb alati raskeks – vahel isegi varem.
Millised on Toomase eredaimad mälestused ultratest?
“Kahtluseta meeldivad mulle enim maastikujooksud. Eestis on lahe rada nt Narvas toimuv Estonian Ultra Trail Race, aga ka Taliharja Vanakurjal, mis toimub igal aastal erineval rajal. Samuti sobivad mäed – juuli alguses läheme sörgime ühe teise jooksusõbraga ümber Mont Blanc’i. Eestis siiski pean oma lemmikuks ehk Laulasmaa Ultra rada (21.1 km ring), mis on hea “vaibi” ja positiivsete mälestustega.”
Ettevalmistus koosneb lisaks jooksule veel mentaalsest treeningust ja planeerimisest
Toomase treeningnädal on suuresti ilmselt samasugune nagu igal teisel harrastajal. Paar kiiremat või lõikudega päeva, paar taastavat jooksu ja üks pika jooksu päev. Kuigi hetkel ei ole ta tippaja nädala kilometraažideni jõudnud, läbib ta siiski 70-100 kilomeetrit nädalas, mis tavalisele jooksusõbrale võib tunduda utoopia. Treeninguid teeb Toomas pigem üksinda – lobisemise asemel kuulab ta raamatuid.
Lisaks treenib Toomas ka vaimu: “Ultral on erinevalt 10 kilomeetri jooksust minu jaoks oluline osa ka psühholoogilisel ettevalmistusel. See tähendab teadmist, et miks ma seda teen, mida teen siis kui raskeks läheb, terviku väiksemateks tükkideks jagamisel ja palju muud.”
Oluline on ka jooksu planeerimine, sest võistluse ajal tuleb kaasas kanda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. “SunRun raja logistikat ei ole ma täna veel täpselt paika pannud. Kindlasti on see ka ilma saatetiimita tehtav, sest kuuldavasti on raja ääres palju toredaid saarlasi, kes lonksu vett ikka annavad. Ja kui vahetusalades banaani või paar ka saab, siis saaks ilma toetustiimita vabalt hakkama. Mingi soolatablett või igaks juhuks energiabatoon on kindlasti ka jooksupükste taskus,” on Toomas SunRun osas üpriski muretu, sest kui on toetuspunktidega rada, siis 90% võtab Toomas energia sealt.
“Kui on võimalik toetuspunktides valida, siis ultra ajal söön hea meelega banaani, apelsini, arbuusi, mingi hetk ka tahkemat toitu – hapukurki, oliive, rosinaid, pähkleid ja mida iganes soolast antakse. Üldiselt väldin raskesti seeditavat kraami nagu pitsa, juust või grillvorst. “
Kuidas saada ultrajooksjaks? Toomase vastus on lihtne: “Sea eesmärk, tee trenni ja proovi. Ole valmis raskusteks ja mine neile naerul näoga vastu.”
Toomase kolm meeldejäävamat saavutust
- 100 Miles of Istria – MK sarja etapp (2019, 168 km – üldarvestuse 13. koht, vanuseklassi III – aeg 23 t 12 min)
- Laulasmaa Ultra (2018, 211 km, I koht, aeg 23 t 33 min)
- Estonian Ultra Trail Race (2019, 126 km, I koht, aeg 12 t 39 min)
Toomase eesmärk on SunRun Läbida ja kui saab alla 18 tunni, siis on tema sõnul eriti hästi. Sinu võimalus on aga veel registreerida Saaremaa SunRun jooksule – pane tiim kokku ja 31. mai ootab sind Saaremaa!
