Ennetusmeditsiinikliiniku perearst Sergey Saadi nendib intervjuus Tervisegeeniusele, et umbkaudu 20 protsendi haiguste tekkimises on oluline osa sündides kaasa saadud geenikomplektil, ülejäänud 80 protsenti aga mõjutavad elukeskkond ja harjumused.
“Eesti meestel on paraku näiteks harjumus mitte kurta ja pahatihti jõutakse arsti juurde liiga hilja,” märkis Saadi. Ta lisas, et viimasel ajal otsivad mehed varasemast enam abi näiteks alkoholi liigtarvitamise murega.
“1–2 klaasi veini või 2–3 pudelit õlut päevas on paljude inimeste igapäevane meelelahutus või enda premeerimise vahend, ka pudeli veiniga päeva lõpetamine pole kahjuks harv,” tõi ta välja muret tekitava trendi.
Kuidas alkohol meeste füüsilist ja vaimset tervist mõjutada võib?
Kõige tundlikumad on alkoholi suhtes tavaliselt kiiresti paljunevad rakud – need, mis vastutavad meie eriti tundlike elundite turvalisuse ja tervise eest. Eeskätt on sellised süda, maks, aju ja suguelundid.
Alkoholi liigtarvitamine võib põhjustada näiteks südamelihase haigusi, tekitada kesknärvisüsteemi probleeme, mõjutada hormoonide tasakaalu, häirida unefaase ja unearhitektuuri. Samuti põhjustada kõrget vererõhku ja olla ülekaalu ning krooniliste allergiliste nahamurede juurpõhjus. Ja muidugi tekitab alkohol sõltuvust – inimene soovib kogu aeg uuesti ja uuesti saada alkoholi tekitatud mõnutunnet ja ennast napsuga “premeerida”.
On sel vahet, kas tarbida lahjat või kanget alkoholi?
Sellel, kas tarbitakse kangemat alkoholi või juuakse näiteks õlut või siidrit, ei ole tegelikult olulist vahet. Neil on küll natuke erinevad toimemehhanismid, ent sõltumata sellest on alkohol organismile lõppeks siiski ühtmoodi kahjulik. Ning näiteks õlu sisaldab kangest alkoholist rohkem puriine, mis võib soodustada organismis kusihappe kogunemist ja seega podagra teket.
Siin-seal on avaldatud ka, et näiteks punavein on tervisele ning südame-veresoonkonnale koguni kasulik. Jah, see võib nõnda olla, kuid see kehtib siiski vaid absoluutselt terve inimese puhul, kes tegeleb piisavalt spordiga, magab väga hästi, kellel on vähe stressi ja kes sööb tervislikult. Ja siingi kehtib see, et piirduda tuleks ühe pokaali veiniga kolmel korral nädalas. Mõned uuringud sellele viitavad, kuid nende uuringute põhjal ei saa teha järeldust, et selline käitumine võiks olla nagu kartulite söömine, mis sobib enam-vähem kõigile.
Mainisite, et alkohol mõjutab hormoone, seal hulgas meessuguhormoone. Kas seda võib tõlgendada nõnda, et liiga palju alkoholi mõjutab mehelikkust üleüldiselt?
Kindlasti on see nii! Kui alkoholi liigtarvitamise järel tekib näiteks pöördumatu maksakahjustus, eeskätt maksa rasvumine, häirub lõpuks oluliselt ka meessuguhormoonide tootmine ja väheneb nende kogus organismis, naissuguhormoonide hulk aga suureneb. See juhtub ka siis, kui mees armastab juua palju õlut, milles on hulgaliselt fütoöstrogeene, mis imiteerivad inimeste naissugohormoonide mõju. Kui need hormoonid on tasakaalust väljas, on lõpuks suure tõenäosusega kehvasti ka voodieluga.
Mida ütlevad värskemad uuringuid alkoholikoguste kohta – kui palju on palju?
Lähtume üldiselt ikka klassikalistest soovitustest, mille on andnud Tervise Arengu Instituut. See tähendab, et terviserisk suureneb hüppeliselt, kui tarvitada alkoholi üle madala riski piiri, st kui naine joob rohkem kui kaks ühikut ja mees rohkem kui neli ühikut alkoholi päevas. Nädalasse peab jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Üks alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. Näiteks 500 ml 5,2-protsendilist õlut tähendab 2,1 ühikut; 120 ml 12-protsendilist veini 1,1 ühikut ning 40 ml 40-protsendilist kanget alkoholi 1,3 ühikut.
Kuidas suhtute soovitusse “kui jood, võta vett vahele”?
Teatud mõttes on mõistlik sel puhul vett lisaks tarbida, kuid oht on, et see võib tekitada võltsturvatunnet ja mulje, justkui oleks alkoholi mõju organismile siis vähem kahjulik, kui lisaks tarbitakse suures koguses vett. Tegelikult see nii ei ole ja oluline on mõista, et alkoholi tuleb tarbida piiratud koguses.
Mida ütleb teie praktika – kas Eesti mees on endiselt mees, kes ei nuta ja arsti juures ei käi?
Võib öelda, et nii see on. Ka uuringud näitavad, et mehed pöörduvad arsti poole umbes 60 protsendi võrra vähem kui naised. Arstile pöördutakse sageli viimases hädas ja mõnikord võib siis olla juba liiga hilja tervisemure edukaks lahendamiseks. Tegelikult on väga vale suhtuda profülaktikasse või ennetusmeditsiini skeptiliselt, sest just ennetamine, mitte ravimine on hea tervise võti!
Muidugi saavad lähedased püüda mõjutada meest tervisekontrolli pöörduma. Siin on aga oluline mõista, et päevast-päeva “pinda käimine” tekitab pigem trotsi. Seega on mõistlik ehk võimalusel mehega maha istuda ja püüda asjad läbi rääkida. Vajadusel saab nõu küsida muidugi ka mõnelt psühholoogilt või oma perearstilt, kes oskavad anda head nõu.
Tervisenäitajaid saad kontrollida näiteks koormustestiga (sobiva tervishoiuasutuse selleks leiad näiteks Stebbyst SIIT).
Kui tunned, et vajad professionaalset abi, siis Stebbyst leiad nõustamist vaimsele tervisele, toitumisele, treenimisele ja kõigele muule SIIT.
Üle 8500 võimaluse end hästi tunda vaata aga Stebbyst SIIT!
