Ujumine on oluline oskus kõigile – see võib päästa Sind ohtlikest olukordadest, pakkuda lõõgastust või tekitada võistlusmomenti enese ja teistega. Kui minuga võttis ühendust SportID, et läbiksin koostöös Kalev Spa-ga edasijõudnute ujumiskursuse, olin koheselt nõus, kuna hiljuti tekkinud ujumisega seotud ambitsioonid vajaksid just alguse juurde tagasi minemist ning paljude pisidetailide meeldetuletamist. Järgneva pooleteise kuu jooksul kirjutan SportIDEAS blogisse enda kogemusest, probleemidest, mõtetest, arengust ja tulemustest läbi terve kursuse. Tänases postituses räägin aga lähemalt endast, enda minevikust ning ambitsioonidest, miks ma tunnen ujumiskursusel osalemise vajadust. Kes teab, võib-olla leiab lugejagi endale motivatsiooni uute väljakutsete proovimiseks ja miks mitte just basseinis.
Mina, Viljar, 27-aastane mees, pean ennast keskmisel tasemel harrastussportlaseks, kes tahab kogu aeg pisut paremaks saada nii spordis, töös kui teistes tegevustes. Igapäevaselt töötan täiskohaga kontori tingimustes ja toimetan lisaks tööle erinevate hobidega, mille kõrvalt üritan leida aega spordiga tegelemiseks. Spordiga püüan hoida elus tasakaalu, mis õnnestub vahel paremini, vahel halvemini.
Enam-vähem teadliku treenimisega alustasin umbes 9 aastat tagasi keskkooli lõpus. Spordiga alustamine läks üle kivide ja kändude ning pean tunnistama, et tegin siis ilmselt nii mõndagi valesti. Eelkõige mäletan, kuidas alustasin suure hurraaga jooksmist, mis lõppes üsna varsti ülekoormusest tuleneva luuümbrisepõletikuga. Tagantjärele tarkusena tean, et kuigi jooksudistantsid olid lühikesed, alustasin algaja kohta liiga intensiivse tempoga. Kuna isu ennast sportlikult liigutada pigem kasvas, siis hakkasin omal käel harrastama ujumist, sest seal on vigastuste esinemise oht minimaalne ja seda sai teha ka luuümbrise põletikust hoolimata. Pealegi olin ma lapseeas käinud piisavalt kaua ujumistrennis, et enda arvates rahuldaval tasemel krooli ujuda. Lisaks avastasin enda jaoks ka rattaspordi ning talvisel ajal suusatamise. Jooksmise kõrvalt paistsid need alad mulle rohkem sobivamad. Mitme ala harrastamist olen jätkanud tänaseni, kuna see aitab eelkõige vältida ühest alast tekkivat tüdimust ja ennetada ülekoormusest tulenevaid vigastusi. Samuti on mitmekülgne treening huvitavam ja annab motivatsiooni osaleda erinevatel sportlikel ettevõtmistel.
Kuna jooksmise harrastamist takistas lapseeas saadud põlvevigastus, siis spordina vältisin seda pikka aega. Lõpuks sai põlvevigastus likvideeritud ja ammune unistus läbida täispikk Ironmani triatlon ei tundunudki enam nii utoopiline. Enne triatlonile registreerimist mõtlesin endamisi, et olen igal alal võrdselt aeglane, mistõttu võib triatlon olla minule sobiv. Enne võistlemist tuletasin endale meelde korrektse ujumistehnika ning tutvusin avaveeujumise nüanssidega. Kõik see kulmineerus 2018. aasta poolpikal Otepää Ironmanil, mille läbisin enda jaoks väga rahuldava ajaga 5:32. Poolpika Ironmani läbimine andis piisavalt kindlust, et mõtteid mõlgutada Tallinnas toimuva täispikal triatlonil osalemise üle. Mõte sai teoks 2019. aastal kodusel Tallinna Ironmanil, mille läbisin 11 tunni ning 19 minutiga. Endalegi üllatuseks tuli ujumisdistantsi ajaks 1 tund ja 6 minutit, mis oli vormi arvestades väga hea tulemus.
Ironmaniks valmistumine oli iseseisvalt aastatega omandatud teadmiste ja internetis leiduva informatsiooni sidumine ja rakendamine. 2019. aasta oli ujumist silmas pidades minu parim aasta, mis kulmineerus lisaks triatlonile lõbusa ettevõtmisega, mille raames ujusime Munalaiu sadamast Kihnu saarele [VV1]. Ironman andis kinnitust, et mu vastupidavus on küll hea, kuid arenemisruumi on kõigil kolmel alal.
Pärast selliseid katsumusi mõtlesin, mis võiks olla minu järgmine sportlik eesmärk. Otsustasin seada sammud uuesti Otepää Ironmanile, et alistada poolpikk triatlon kiiremini kui kahe aasta eest. Eesmärgiks võtsin viie tunni alistamise, kuid sellest tähtsam on finišeerumine teadmisega, et andsin endast kõik. Ühtlasi tahaksin kärpida treeningtundide arvu, treenida targemalt, kuid teha seda intensiivsemalt. Seni olen veetnud palju tunde nii-öelda tiksudes. Iseenesest ma naudin ka tasapisi kulgemist, aga annan endale aru, et kiiremaks see mind enam ei tee.
Triatloni kolmest spordialast on selgelt kõige tehnilisem ujumine ning nüüdseks olen ma mõistnud, et enda teadmiste ja oskustega ma ennast kiiremaks ujujaks treenida ei suuda. Seetõttu otsustasin osaleda Kalev Spa täiskasvanutele mõeldud ujumiskursusel. Oma ootustest, lootustest ja esimeste treeningute läbimisest kirjutan juba järgmises postituses.
