Ujumiskursuse teises blogipostituses räägib Viljar oma ootustest, hirmudest ning esimesest treeningnädalast. Kui jätsid esimese postituse vahele, siis Viljari enda profiili ja sportliku taustaga saad tutvuda SIIN. Ujumiskursuse kajastamine on SportID ning Kalev Spa ühisprojekt, kus saatsime ujumiskursusele ambitsioonika inimese, kes soovib end arendada ning neid pea kahe kuu jooksul tekkivaid muljeid ja kogemusi teistega jagada. Järgnevalt laseme aga Viljaril seda kõike ise kirjeldada.
Minu silmis on ujumine väga tehniline spordiala ja ise oma vigu üles leida ning neid parandada on keeruline. Selle jaoks on vaja treeningute kõrvale spetsialisti kindlat pilku ja õpetussõnu. Iseseisvalt treenides olen lisanud treeningutesse erinevaid elemente: olen ujunud vahtkummist punn jalgevahel, plaadi abil vaid alakeha jõudu kasutades, erinevaid hingamisrütme proovinud ning mitmekülgse tempoga treeninguid teinud. Märkusena lisan, et treening on minu jaoks olnud alati krooli ujumine, kuna olen teisi stiile ujudes ebakindel ning enese laiskusest ei ole neid ka arendanud. Kõik see viitab mugavustsoonis olemisele ja monotoonsusele treeningutel, mida kindlasti on võimalik välja juurida.
Mida ma siis ujumiskursustelt ootan? Eelkõige on kursusel osalemine igas mõttes hea vaheldus. Treeningud toimuvad teises kohas, teisel ajal ja suure tõenäosusega tehakse kursusel asju, mida ma omal käel kunagi ei teeks. Areng toimub aga teatavasti mugavustsoonist väljudes ja just seda ma kursuselt ootangi. Väga hea oleks, kui ma suudaksin tõsta kursusega krooli ujumiskiirust, et sel aastal Otepää Ironmanil oma ujumisdistantsi aega kärpida, kuid see ei ole mu ainuke eesmärk. Lisaks tahaksin õppida rinnuli ja selili ujumist, mis nagu juba eespool mainitult on mul võrdlemisi nõrgad.
Allikas: Kalev Spa
Siiski tekkisid mul enne kursust mõned hirmud ja kahtlused nii kursuse kui enda suhtes. Esimene neist tekkis, kui lugesin Kalev Spa kodulehelt, kellele see kursus mõeldud on. Sealt jäi mulle mulje, nagu oleksin edasijõudnute kursuse jaoks ülekvalifitseeritud. Äkki ma lähen kursusele oma aega raiskama ja olen selle kursuse jaoks juba “liiga hea”? Teine hirm on seotud minu endaga. Väike kahtlus on, kas ma ikka suudan motiveerida ennast kõikidel treeningutel osalema, kuna need toimuvad õhtusel ajal kell 20.00-21.00. Tavaliselt olen ma sel ajal juba ammu kodus ja trenni minemist pigem enam ei kaalu. Omal käel treenides olen väga hinnanud just seda, et saan väga paindlikult oma treeninguid planeerida ning fikseeritud graafiku alusel trenni ma eriti teinud pole.
Kuidas esimene nädal treeninguid möödus? Enne esimest trenni sain treeneriga kokku ja rääkisin talle pisut enda taustast, ootustest, hirmudest ja muust. Sain kõikidele oma küsimustele vastused ja juba varsti olin koos teiste osalistega vees. Esimesel treeningul tegime palju erinevaid krooli harjutusi, mis olid minu jaoks jõukohased ja pigem mitte väga keerulised. Esimese trenni järel jäi mulle mulje, et olen enamikest osavam ujuja, kuid ma ei tohtinud unustada, et ujusime enamasti krooli, mille ujutud kilomeetreid on mul enim turjal. Teisest küljest olid harjutused sellegipoolest ootuspäraselt võõrad, huvitavad ja arendavad. Järgmistel päevadel oli treening tuntav healoomulise valuga erinevates lihaskondades, mis viitab õige tehnika ja harjutuste olulisusele, et luua hea baas edasiseks. Samuti tuli välja, et kasutame trennis palju snorklit, mille kasutamisega ma pole tuttav ning minu treeningvarustusest oli see puudu. Aga pole lugu – spordivarustust pole minu majapidamises kunagi liiga palju!
Teises trennis jäeti krool tagaplaanile ning liiguti edasi erinevate stiilide ja harjutuste juurde. Koheselt tundsin ennast teiste osalejatega võrdsemalt ning positiivne ebakindlus võttis minus võimust, kuna minu jaoks muutus olukord ja raskusaste koheselt keerulisemaks. See kõik lisas aga kindlust, et olen õiges kohas, et omandada uusi teadmisi ning see kursus suudab murda mind ujumise mugavustsoonist välja. Enamasti tegime eraldi erinevaid kätele ja jalgadele mõeldud harjutusi selili, külili ning rinnuli asendis. Kuna rinnuli asendis olen ma kobakäpp, siis selle kohta sain ka väga head kriitilist ja konstruktiivset tagasisidet, mille abil parandasin oma tehnikat koheselt ning treeningu lõpuks tundsin positiivseid muutusi oma hoiakutes ja stiilis. Täiesti uue oskusena õppisin kasutama teatud harjutustes snorklit. Alguses naljakas ning ebamugav snorkel sai üpris kiiresti aga sobivaks ja enesele nähtamatuks treeningvahendiks.
Minu jaoks oli teine trenn juba mõnusalt ebamugav ja seetõttu ka oluliselt raskem. Järgmisel päeval olid õla- ja kerelihased valusad, mis andis taaskord märku uute lihaste kasutamisest. Ootan huviga järgmisi trenne!
