Meie Stebby tiimis usume, et parim soovitus on isiklik kogemus. Seepärast hakkamegi jagama lugusid sellest, kuidas me ise erinevaid teenusepakkujaid külastame. Esimesena on fookuses HAF treeningstuudio ja EMS-treening.
Meie tiimiliige Janne on käinud kohal juba viis korda – loe tema vahetust kogemusest ja üllatavatest tulemustest lähemalt järgnevalt.
13. veebruar 2026, reede – esimene kord ja täielik torm
Hommik algas nagu ikka – täielik kaos tööl, meeletu tempo ja siis kell 12.30 ootab mind esimene EMS-treening HAF stuudios. Ma pole üle poole aasta korralikult trenni teinud. Pole just kõige meeldivam peeglist vaadata kuidas laiskus vöö ümber kogunenud on. Teksad pigistavad nagu oleksid kokku tõmmanud ja ma tean, et kiiresti tuleb midagi ette võtta. EMS tundub kiire lahendus, sest olgem ausad, meil kõigil ei ole neid samu 24 tundi ööpäevas. Mul on kaks last, 7- ja 8-aastane, üks tuleb koolist tuua, teine lasteaiast, töö tahab tegemist, vanust juba üksjagu seljas, ja keha annab PMS-iga sellest kõigest märku. Uneprobleemid? Need on kestnud sellest ajast, kui esimene laps sündis. Nii sean ma oma väsinud sammud HAF-i poole ja mõtlen, millesse ma end mässinud olen. Kas ma tõesti suudan kolm kuud kaks korda nädalas käia? Kahtlane värk.
Jõuan kohale ja oi kui mõnus soe õhkkond mind vastu võtab. Saan riided kätte, mis on tohutu boonus, sest hommikul tormasin kodust lapsi viima pluusiga, milles eile õhtul magama jäin. Vahepeal tuli kiire töökõne vahele, mis lõi terve hommiku plaanid sassi ja kimasin kodu asemel partneri juurde, sealt kontorisse ning edasi jõudsingi HAF-i. Treener on juba treeningkostüümi sooja veega märjaks teinud, ja selle selga panemine pole üldse ebameeldiv. See on viies koht, kus EMS-iga alustan, aga varasemalt pole ma ühest korrast kaugemale jõudnud. Hüppan elliptilisele trenažöörile, treener paneb esimese voolu sisse, mõnus surin läbib keha, ja ütleb, et võtame rahulikult, sest ma pole ammu trenni teinud. Eesmärk ei ole keha üle koormata. Varasemalt olen kaks päeva liikumisvõimetu olnud, sest lihasvalu tapab, nii et ootan põnevusega, mis homme saab. Keha soojaks tehtud ja impulsid paigas, lähen treeningruumi. Annan teada oma randme- ja hüppeliigese vigastustest. Treener koostab kava nii, et ma endale liiga ei teeks. Trenni ajal on impulsid tugevamad ja isegi lihtsad harjutused tunduvad keerulised. Lõpus veel kerge elliptiline. Aeg lendab, pole tunnet, et olen üle pingutanud. Käin pesemas, panen puhtad riided selga, istun autosse. Tunne on nii palju parem kui tulles – autost tulev muusika paneb kaasa laulma, energiat on rohkem kui hommikul. Ja ma olen ju hommikuinimene, kelle jaoks pärastlõuna muutub uimaseks ja tahaks lõunauinakut teha. Täna jääb see vahele, hurraa!
17. veebruar 2026, teisipäev – teine kord ja juba ootusärevus
Pärast eelmist trenni oli keha mõnusalt väsinud aga suurt valu ei tundnud – tuharad ja jalad andsid täpselt nii parasjagu tunda, et istumine või astumine polnud piin. Seekord oli hommikul rohkem aega end vaimselt ette valmistada, kell 10 pean HAF-i jõudma. Aga ma juba tahtsin minna, sest teadsin kui positiivne õhkkond seal on ja olin kindel, et lahkun sama hea tujuga. Kohale jõudes ootab soe tervitus. Saan riided ning lähen vahetama. Neid selga pannes mõtlen, et nii mõnus on otse pesust võetud värskelt lõhnav särk ja püksid selga panna. Kogu garderoob on nii hästi sisustatud ja tõesti, trenni saab tulla nii, et mitte midagi pole vaja kaasa vedada. Pesemas käies on NÄKK-i tükkshampoon ja palsam, peeglilaua juures meigieemaldusvahendid, kreemid, juukselakk, parfüüm. Tunnen, et olen hoitud!
Treeningruumi jõudes ootab juba märjaks tehtud kostüüm, treener aitab selle vilunult selga. Seekord soojendan jooksulindil mõõduka tempoga kõndides. Impulsid tööle, soojendus tehtud, edasi saali. Treener mäletab mu vigastusi, varasem impulsisagedus on programmis salvestatud. Seame kõik paika, et ma mugavalt tunneksin, ja alustame. Pärast trenni jälle elliptilisele, impulsid vastavalt enda tundele. Jooksulindil on veel üks naine, ja HAF-i võlu on see, et treenerid räägivad mitte ainult EMS-ist, vaid kehahoiakust, toitumisest, kõigest. Sain teada, et lihased töötavad paremini, kui varbad pisut sissepoole keerata, mitte väljapoole nagu paljud kõnnivad – vigastuste risk väheneb. Kodus lasin AI-l veel selgitada ja nüüd saan oma kehahoiakut parandada iga päeva. Lahkun värskema ja targemana, jälle eluks valmis.
20. veebruar 2026, reede – kolmas kord ja uneime
Ärkan kell 6, võtan arvuti lahti ja avan hea sõbra ChatGPT. Mis toimub? Ma olen nädal aega maganud iga öö ilma ärkamata üle 7 tunni! Kas päriselt EMS võib sellega seotud olla? Viimased 8 aastat olen maganud väga ebaefektiivselt: lähen 10-11 ajal magama, ärkan 2-3 ajal, olen 2-3 tundi üleval ja heal juhul magan edasi 7-8ni. Olen käinud unenõustaja, vaimse tervise õdede, psühholoogide juures. Proovinud tablette, antidepressante (võtsin kaks päeva, magasin 48 tundi jutti), hingamismeetodeid, melatoniini, uneteesid, trenni erinevatel aegadel – mitte midagi ei muutu. Keset ööd ärkamine on nagu harjumus, olen sellega leppinud, kasutanud kui rahulikku aega. Stressi pole, muresid pole, aga tüütu on ikka. Ja nüüd olen nädal aega rahus maganud! ChatGPT ütleb, et EMS võib aidata, aga jätka regulaarselt. No muidugi jätkan!
Sõidan rõõmsalt HAF-i. Üks positiivne asi on veel see, et neil on tasuta parkimine maja hoovis. Astun sisse, tekkinud on juba hea kodune tunne. Trenn möödub lõbusalt, keha on impulssidega harjunud ja saab järjest tugevamaid elektrilööke. Järgnevad päevad valu ei tee, olek
23. veebruar 2026, esmaspäev – neljas kord ja võidetud väsimus
Nädalavahetus oli väsitav. Hommikul ärgates hakkas töökõnesid tulema ja tundsin ennast chatbotina. Lõunapausil EMS-i minek tundub viimane asi, mida viitsin. Aga lähen ikka… ja sisse astudes on jälle naeratus näol. Seekord saan soojad riided, mis lõhnavad imehästi ja trennitunne tuleb kiiresti. Esimese hooga saan tugevusega suraka elektrit, olin selle tugevusega viimase trenni lõpetanud. Väänlesin veidi ja palusin maha võtta, keha vajab ikkagi kasvõi 20 sekundilist harjumist. Aga peagi sain öelda, et pane tugevamaks, ei tunne midagi! Treener reguleeribki tugevust vastavalt mu tundele. Trenn tehtud, olemine megahea, tööpäev läks positiivsemalt ja kell kolm sain aru, et lühendatud päev – aeg hea tujuga puhkama minna.
27. veebruar 2026, reede – viies kord ja sõltuvus
Puhkusel käisin Kütiorus lumelauda sõitmas, ärkan kerge väsimusega, aga seal sammud rõõmsalt EMS-i. Keha annab tunda, et see nädal on piisavalt liikunud, aga tahab veel. See on nagu positiivne sõltuvus, palun mulle rohkem selliseid! Stuudios on seekord rohkem rahvast, aga kõik teevad oma asja, igal oma treener kõrval, alati positiivsed ja naeratavad. Süstivad energiat sisse. Pärast trenni riietusruumis küsib üks vanem naine, kes esimest korda: kas ikka toimib? Loetlen kõik positiivsed mõjud ette, mida endalegi üllatuseks on nii palju: parem uni, nahk pringim, energiat rohkem, kaaluks vaja toitumist, aga trenn hoiab vaimselt eemale ahvatlustest. Lastega filmiõhtul vahetasime popcorni porgandi ja nuikapsa vastu. Tunne on parem kui enne – vaimselt ja füüsiliselt. Jätkan kindlasti!
3. märts 2026, teisipäev – kuues kord ja arusaamine
Täna hommikul vaatasin peeglisse ja sain aru, et viis trenni on juba teinud imesid. Nahk on tõesti pringim, uni on endiselt super – ärkan värskena, väsimust polegi enam. Aga jah, tahaks kaalust alla saada, sest see “päästerõngas” vöökoha ümber ikka häirib. Sotsmeedias viskab ette igasuguseid asju: kreatiin olevat naisterahvale super, eriti 35+ eas, sest aitab lihasmassi hoida ja energiat anda. K2-vitamiin on luudele hädavajalik, et kaltsium õigesse kohta jõuaks. Inositool aitab hormoone tasakaalustada ja tsükleid korrapäraselt hoida.
Aga tegelikult olen jõudnud arusaamisele, et ilma lihastreeninguta on see kõik poolik. Vaust juba 35+ ja 50-aastaselt tahaks ikka hea välja näha, mitte makaronina ringi lonkida. EMS on siin asendamatu: 20 minutit ja kogu keha saab korraliku koormuse, higistad nagu saunas, aga aega kulub minimaalselt. Täna treeneriga rääkides sain jälle kinnitust – EMS + hea toitumine + igapäevane liikumine = parim kombinatsioon. Läksin trenni, impulsid olid juba tuttavad, aga panime natuke juurde, sest tunne oli selline, et keha peab vastu. Lahkusin jälle energilisena, ja teadsin, et see on see, mida ma vajan.
9. märts 2026, esmaspäev – seitsmes kord ja päevad ei ole takistuseks
Esimest korda jäi nädal vahele – neljapäeval oli imelik tunne, justkui midagi puudu oleks. Keha harjub kiiresti selle positiivse surinaga ja energiaga pärast trenni. Aga eile algasid päevad. Pole kunagi EMS-is käinud just sellel perioodil, aga kuna mul on õnneks leebe kõhuvalu ja muud erilist muret pole peale kerge väsimuse, siis ootasin huviga, et mis saab.
Treeningstuudios tervitas mind uus treener – väga muhe ja rõõmus neiu. Harjutused olid seekord keerulisemad, impulsid tugevad, higi voolas ojadena. Päevad olid hetkeks unustatud, sest kogu fookus läks sellele, et vastu pidada. Ja teate mis? Kõhulihaste piirkonnas tundsin justkui mingit lisasurina, mis pigem leevendas kui valusaks tegi – nagu oleks keha ise end masseerinud. Pärast trenni oli fantastiline olla. Kerge väsimus, aga mitte see kurnav, vaid mõnus, rahulolev. Nii et jah, päevad pole kindlasti põhjus trenni vahele jätta. Läksin koju ja tundsin end tugevamana kui enne!
12. märts 2026, neljapäev – kaheksas kord ja mega hea väss
Jõudsin hommikul HAF-i ja alustasin, nagu ikka, soojendusega. Panime elektrit natuke juurde võrreldes eelmise korraga. Siis saali ja ohohohoooo… no päriselt, ma ei teadnud, et lihtsad kükid ja plank saavad nii intensiivsed olla. Iga kordusega tundsin, et rohkem ei jaksa, aga treeneri ei halastanud ja nii tuli vastu pidada. Tunne peale trenni oli täpselt selline, nagu oleksin tund aega kuuma ilmaga kiire tempoga jooksnud – hingeldus, higi, aga samas meeletult hea tunne kehas.
Jõudsin koju ja… magasin kaks tundi. Tõenäoliselt seotud päevade lõpuga, aga see uinak kulus väga ära. Ärkasin värskena, energiat täis ja mõtlesin, et kui EMS suudab mind nii kiiresti taastada, siis miks ma varem ei proovinud? Stuudio on alati soe, treenerid toetavad, värskelt lõhnavad treeningriided on nende poolt, pesemisvõimalused tipptasemel – tunne on, et ma tulen siia mitte ainult trenni tegema, vaid end hellitama.
Need kaheksa korda on mulle näidanud, et EMS HAF-is pole lihtsalt treening – see on investeering enesetundesse, unesse, nahka, energiasse ja isegi hormonaalsesse tasakaalu. Kui sa oled nagu mina – kiire elu, lapsed, töö, vanus 35+ ja tunned, et lihast on vähe, siis soovitan proovida.
