fbpx

Seks ja seksuaalsus – iga inimese peas reageerivad need sõnad omal moel. Mis aga tuleb pähe, kui öelda “Sekspositiivsus”? Just sellest ning paljust muust, mis meie ühiskonda puudutab, käis rääkimas seksuloog, seksuaaljõustaja, koolitaja ja @Sekspositiiv eestvedaja Kristina Birk-Vellemaa.

Sekspositiivsus:

  • Kuidas seda oma ellu rohkem tuua
  • Kuidas see ei ole seotud vaid seksi ja seksuaalsusega
  • Kuidas see kõik ei ole vaid sinu ja partneri vaheline küsimus, vaid kogu ühiskonda üle kantav väärtus

Lisaks veel raamatutest, nippidest, heaolus – nii nagu ikka.

Kuula kogu taskuhäälingu “Samm-sammult heaoluni” 12. osa seksuoloog ja seksuaaljõustaja Kristina Birk-Vellemaaga Spotifys, Apple Podcastis või RSS.com.

Sekspositiiv  – midagi, mis ei ole ainult seotud seksiga

Sekspositiivi mõiste on Birk-Vellemaa sõnul teiste inimeste aktsepteerimine, teadvustamine ja vastu võtmine – me keegi ei pea kõigest aru saama. “Me kõik oleme erinevad ja see, et minu seksuaalsus ei ole selline nagu kellegi teise seksuaalsus, see on minu poolt tervitatav. Ma ei pruugi kõigest aru saada, ma ei pruugi kõiki mõista, ma ei pruugi suhestuda kõigega, aga et ma teadvustan endale, et see ongi okei, et me oleme kõik erinevad.”

Juba 25 aastat nõustamis- ja koolitusvaldkonnaga seotud olnud Birk-Vellemaa alustas noorsootöötajana ning on enda sõnul kogu valdkonda pika aja jooksul sisse kasvanud, mistõttu on ta nüüd ka tugevamalt sõna võtmas nii podcastide, koolituste kui ka raamatuga sekspositiivsuse ja seksuaalsuse teemadel. 

Vaikus neil teemadel on asendumas müraga

Birk-Vellemaa sõnul võiks ja peaks olema seksuaalsuse ja sekspositiivsusest kõnelevaid nõustajaid ja eksperte rohkem. Lisaks eksperidele loodab ta ka uute harijate tulekut, sest sellistel teemadel on Birk-Vellemaa sõnul vaikus asendumas müraga: “Kõige rohkem on tegelikult puudu tõenduspõhisest, sekspositiivsest ja jõustavast seksuaalharidusest.” 

Seksuaaljõustaja sõnul saab väga palju ära teha noorte hariduses et ennetada inimestes küsimust, kas ma olen normaalne, kas nii on okei või kas teistel on ka samamoodi. 

Samas on olemas ka ohukohti: ”Näen ohtu selles, kui kellelegi haridus tegelikult ei ole õpetanud teda inimestega töötama ja inimest mõistma ja ta õpib näiteks aasta lisaks seksuaalnõustamist, siis minu jaoks on see ohukoht, sest tegelikult sellesse töösse kasvatakse – haridus üksi ei anna mulle mingisugust pädevust.”

Sekspositiivse ühiskonna loomine

“Meie õpetajad, lapsevanemad, treenerid ja kõik inimesed, kes puutuvad laste ja noortega kokku, saavad olla teadlikumad. See ei tähenda et nad peavad kolm aastat seksuaalkoolitajaks õppima, vaid see tähendab ka näiteks seda, et nad oskavad lastega rääkida turvalistes puudutustest ja piiridest. Et ma ei ütle väljendeid, mis võivad kellegi identiteeti tugevalt riivata ja kui ma olen teinud haiget, siis ma oskan ära tabada, mõista ja vabandada. Need on suur osa seksuaalharidusest, mida inimesed sageli ei teadvusta,” kirjeldab Birk-Vellemaa, kuidas igaüks saab luua sekspositiivsemat ühiskonda läbi eeskujuks olemise. 

Selliste vestluste algatamine aga teistega võib tunduda ebameeldiv. Birk-Vellemaa sõnul on turvaline võtta näiteid filmidest või poppkultuurist, mida siis omavahel arutada: “Eks igaühel on omad piirid ja kogemused. Aga neid arutelusid ja vestlusi võiks ja peaks järjest pidama ning tõepoolest on meie ümbruses väga palju näiteid millest kinni haarata – nägid tõepoolest midagi filmis või isegi Eurovisioonil. Mis iganes, võta kusagilt kinni ja pea neid vestlusi.”

Inimeste heaolust on puudu… 

… luba olla selline nagu sa oled. Seksuoloogi sõnul on inimeste suurim mure, et ei lubata endal ega oma partneril olla selline nagu soovitud. “See ei tähenda seda, et me aktsepteerime halba käitumist teisega. Kõik on okei, kuniks see on konsensuslik. Ei ole õiget ja ainsat – ei olemise viisi, ei meheks olemise viisi, naiseks olemise viisi, mitte binaarset olemise viis,” julgustab Birk-Vellemaa otsuseid tehes erinema. 

Kuula kogu taskuhäälingu “Samm-sammult heaoluni” 12. osa seksuoloog ja seksuaaljõustaja Kristina Birk-Vellemaaga Spotifys, Apple Podcastis või RSS.com.

Sarnased postitused

Vaata kõiki