Eestit mitmel olümpial esindanud maratonimees ja Eesti Energia Spordiklubi juht Roman Fosti käis Stebby “Samm-sammult” taskuhäälingu 13. osas rääkimas oma pikast jooksuteekonnast, Eesti Energia Spordiklubi siseelust ning võistluspäevaks valmistumisest. MIne kuula sinagi, mitu maratoni Romanil plaanis on läbida ning mitu ringi on ta treeningkilomeetrites maakerale ringi peale teinud.
- Kuidas Romanist sai pikamaajooksja?
- Elust Keenias
- Eesti Energia 1700-liikmeline spordiklubi – miks ja kellele?
- Nipid, kuidas võistlusteks valmis olla
- Jooksutaktikad
Kuula kõigest lähemalt juba Spotifys – #13 Roman Fosti: Samm-sammult maratonidest, võistluspäevast ja spordiklubi juhtimisest!
Esimene eesmärk pärast keskmaajooksu karjääri lõppu: joosta üle Eesti naiste maratoni rekord
Roman Fosti sõnul ei olnud tema hoovispordist alanud jooksukarjääri eesmärk maratonid, vaid jõuda olümpiale keskmaajooksus. Pikematele distantsidele ta isegi ei mõelnud, kuna juunioride maailmameistrivõistlustel ütles talle massöör, et ta lihased olla kivikõvad ning nendega pikka maad joosta ei saa. Sellest jäi Romanile aga arvamus, et ta ei sobigi pikka maad jooksma ja eks proovib siis 800 meetriga olümpiale minna.
Kui vigastused ja treenerivahetused nurjasid ka keskmaajooksu unistused, siis üliõpilasena Hispaanias Jane Salumäega (Eesti naiste rekordiomanik maratonis) suheldes otsustas Fosti jooksmist rohkem nautima hakata ja mitte seda nii tõsiselt võtta: “Eks see tunne tekkis ühel Amsterdami poolmaratonil, kui ma nägin, kuidas harrastusjooksjad naudivad seda finiši ja stardimelu. Endalgi tuli kananahk peale ja mõtlesin, et okei, kui lõpetan, siis hakkan tegema maratoniturismi, kuna see on päris populaarne./…/ Küsisin siis Janelt möödaminnes, et kuule, ma lõpetasin keskmaajooks ära ja hakkan enda jaoks maratone jooksma, aga tead, selline sisemine soov oleks olla vähemalt Eesti naisterekordist kiirem. Jane ütles, et muidugi pole probleemi, panen sulle plaani meili ja hakka toimetama. Kusjuures tundsin, et pikk maa tegelikult sobib mulle isegi ja mu iseloom läks palju rahulikumaks ja nautisin neid pikki jookse just,” kirjeldab esimesi maratonisamme Fosti.
Tänu sellele tõukele jooksis Fosti 2013. aastal ühel maailma suurimal ehk Pariisi maratonil ajaks 2 tundi ja 21 minutit ning ületas Eesti naiste rekordi.
Kolme aastaga olümpiale
“Siis tärkas uuesti olümpiaunistus ja tänu Janele jõudsingi oma esimesele, 2016. aasta olümpiale Rios. 2012. aasta novembris ma hakkasin treenima ja 2015. aasta septembris ma täitsin ära olümpianormi,” räägib Fosti rõõmsameelselt ühe unistuse ehk olümpiale minekust.
“Mul on kaks pool tiiru ümber maakera tehtud – tolleks hetkes võib-olla selline poolteist kuni kaks. Väga oluline on vastupidavusaladel akumuleeritud töö ja mitte ainult kilomeetrid, vaid see, et oled teinud erinevaid spordialasid ja ettevalmistust.”
Nüüdseks on Fostil kirjas 30 maratoni, kuid eesmärgiks on seatud 100: “Kui ma teen 100 ära, siis ma võtan suure sigari ja head veini ja leian endale mõne pensionäriala.”
Jooksmine teeb pea tühjaks
Fosti sõnul meeldib jooksmise puhul enim teisest mõtetest eemale saamine: “Jooksu ajal tekivad ikkagi õnnehormoonid ja minul endale meeldib just see päeva analüüsimise osa. Ma mõtlen läbi, mida ma saaksin paremini teha või näiteks rahustan ennast, kui mind on mingi asi väga närvi ajanud. Mingi aeg ma olin finantsaudiitor ja siis tahtsin just numbritest eemale saada, nüüd ma tahaks lihtsalt suhtlusest eemale saada, et ei tuleks liiga palju informatsiooni peale. Mingi hetk ma tunnen nagu ma lendan õhus või hirv jookseb kellelegi eest ära ja sa valdad ja tunnetad oma keha igal sammul.”
Suudad joosta 10 kilomeetrit? Maratoniks oled valmis 10 kuu pärast
Täitsa tavalisel inimesel, kes soovib maratoni läbida, kuid teab vaid seda, et suudab järjest joosta näiteks 10 kilomeetrit, soovitab Fosti mõelda treeningperioodiks umbes 10 kuud: “Peale kümmet kilomeetrit ta peaks ikkagi jooksma ühe korra läbi poolmaratoni. See võiks ollagi näiteks nii, et hiliskevadel või suve alguse jookseks poolmaratoni ja siis suve lõpu või sügise alguses juba joosta maraton, et paar kuud veel pärast poolmaratoni teha pikemaid jooksusid. Poolmaratoni pealt sa näed juba ära, millist tulemust võiksid joosta maratonis. Rusikareegel on, et umbkaudse aja arvutamiseks saab poolmaratoni tulemuse korrutada kahega ja siis panna 15 minutit sinna otsa harrastaja puhul.”
Eestlasel soovitab Fosti sihtida maratoni sügisesse, sest talvel on teadupärast märg ja libe ning siis on keeruline neid pikki treeninguid jooksulindil või sisestaadionil teha.
Roheline pulsitsoon on maratonis sõber
Esiteks soovitab Fosti kontrollida oma pulsi erinevad läved ära koormustestil, sest maratonis peaksid kindlasti olema alguses seal rohelises tsoonis. “Kui sa juba kohe algusest lähed kollasesse, siis sa ei pruugi olla jätkusuutlik. Kui sa oled kohe anaeroobse läve juures, kus tekib laktaati, siis tekib lihases raskustunne ja väsimus,” kirjeldab ta.
Fosti sõnul on tavaline jooksustrateegia viimane veerand distantsist juba joosta enesetunde järgi: “Kui me räägime siin 10-st kilomeetrist, siis viimane kolm kilomeetrit, poolmaratoni kuus kilomeetrit ja maratonis viimane 10 kilomeetrit. Siis enam ei pea nii väga seda pulsi jälgima ja saab joosta enesetunde pealt.”
Miks on Eesti Energial oma spordiklubi ja millega see tegeleb?
Ühe suurettevõtte spordiklubi roll on Fosti sõnul olla eeskujuks ja viia edasi sõnumit “terves kehas terve vaim”. Kokku on Eesti Energia Spordiklubiga liitunud üle 1700 töötaja, mis on üle kolmandiku kõikidest töötajatest.
Miks seda kõike tehakse? “Me ärgitame inimesi liikuma ja võtame osa erinevatest võistlustest – me tahame turundada oma brändi. Teiseks on meil oma Energiaspordi sari, mis on täiesti ettevõttesisene. Me leiame need sportlikud inimesed, kellega me tekitame võistlusvaimu, millest omakoda sünnib meeskonnavaim. See ei ole mõeldud ainult sportlikumatele, vaid kõik saavad kokku ja proovivad – näiteks eelmine etapp oli meil laskmine – täiesti tavalised kontoriinimesed tulid ja said proovida laskmist.”
Kuula kogu osa maratonimees Roman Fostiga lähemalt Spotifys – #13 Roman Fosti: Samm-sammult maratonidest, võistluspäevast ja spordiklubi juhtimisest!
