Doktorant, elupõline spordientusiast ja NET spordihalli spordijuht Krete Junson ei ütle sportlikele väljakutsetele kunagi ei ning teab hästi, millest toituda, et saada veelgi rohkem energiat oma päeva. Kui palju sina oma toidulauast tead ning kuidas on toidust saadav seotud meie igapäevaelu, tervise ja saavutustega?Foto: Stebby
Igal aastal räägitakse jõulutoidust nii head kui halba. Paljud ootavad pikisilmi, et nautida verivorste, teised aga nurisevad, et kogu aasta jooksul paika loksunud toitumisharjumused kukuvad sel ajal kokku.
Tartu Ülikooli doktorant ja spordientusiast Krete Junson annab Stebby taskuhäälingus “Samm-sammult heaoluni” vastused küsimustele, miks me sööme, kuidas oleks tark tervislikumalt süüa ja mis meie toitumisest lõpuks sõltub. Seda kõike nii tavainimese kui ka sportlikke tulemusi jahtiva harrastaja vaatevinklist.
Kui otsid toitumisalast nõustamist või juhiseid, leiad spetsialisti või abivahendi Stebbyst SIIT.
Stebby taskuhäälingu “Samm-sammult heaoluni” episoodi #7 saad kuulata SIIT.
Miks me sööme?
Toitumise juures on oluline mõista, et me sööme energia saamiseks. Me võiksime tunnetada oma kehale vajalikku energiakogust, kuid see on igal indiviidil erinev ning sõltub sellest, mida päeva jooksul tehakse, et oma keha koormata. Vastavalt sellele tuleb kehale ka õiget kütust anda.
Mis annab meile märku, et toitumisega ei ole kõik korras?
Suur tagasiside meile kõigile on kehakaal. Kui sa tead, et kehakaal on püsinud aastast aastasse ja enesetunne on hea, siis see juba näitab, et sa tegelikult tarbid enam-vähem õiget toitu ja pakud enda kehale õiges koguses energiat. Kui kehakaal tasapisi tõuseb, siis see viitab, et tarbid ilmselt liiga palju energiat ja kogu üleliigse energia oskab keha muuta rasvavaruks, mistõttu kehakaal tõuseb. Kui tarbime liiga vähe energiat ja oleme energiapuuduses, siis me ilmselt ei tunneks ennast hästi, oleksime väsinud ja kehakaal langeks.
Kas toitumise jälgimine on kõigile vajalik?
Kui kehaga on kõik hästi, tervis on korras, kehakaal on normis, tunneme end niisama ja trennis hästi ning ei mõtle, et meil on justkui mingi toitumisprobleem, siis ei ole seda otseselt vaja. Kui tahta olla teadlikum, siis muidugi võib – pöörata tähelepanu enda toitumisele ei tee mitte kellelegi halba.
Esiteks me sööme intuitiivselt ehk enesetunde järgi seda, mida keha justkui vajab. Teisalt kõikidel inimestel need mehhanismid niimoodi ei tööta, sest kaubavalik on niivõrd suur ja lai ning me võime leida poeletilt üliväikeseid tooteid, mille sees on tohutult palju energiat ning sellist asja süües me ei saagi aru, et nüüd sõin 600 kilokalorit endale korraga sisse. Seega, kui on huvi, siis on sildi pealt lugemine justkui esimene ja kõige lihtsam samm oma toitumise jälgimisega alustamiseks.
Mida toitumine mõjutab?
Toitumine on seotud paljuga: vaimne tervis, kehakaal, energiatase, immuunsus, üleüldine tervis, meie seedimine, enesetunne, kuidas me vananeme, milline on meie kehakompositsioon ja kui mitmekesine on meie mikrofloora.
Näiteks mida vanemaks me jääme, seda rohkem hakkab lihasmass hääbuma ehk see on vananemisega kaasnev faktor. Kui me pöörame toitumisele rohkem tähelepanu, näiteks tarbides rohkem valgurikkaid tooteid, siis meil on võimalik seda lihasmassi hääbumist pidurdada ja seeläbi justkui kauem nooremana püsida.
Kas toitumisäpid ja nutivahendid on meile abiks või hoopis jalus?
Igasugused nutilahendused, mis muudavad meie jaoks näiteks toitumispäeviku pidamise kiiremaks, lihtsamaks ja käepärasemaks, on tegelikult toredad, sest kui veel äppe ei olnud, pidi seda kõike tegema vihikusse. On ikkagi inimesi, kes peavad mingil hetkel enda elus pisut toitumist analüüsima ja üle vaatama ning kõige parem lahendus selleks oli päeviku pidamine. Samas tundub sellise vihiku pidev kaasa tassimine iga suutäie kirja panemise pärast kohmakas. Nüüd on see lihtsam, eriti triipkoodi lugemise lahendus, mille saab otse poest äppi skaneerida.
Kui rääkida kalorite põletamise lugemisest, siis igal nutikella brändil on täpsuse osas oma kõikumise variatiivsus. See sõltub omakorda tegevusest, mis treeningut sa justkui jälgid, ning ka sellest informatsioonist, mis sa sinna enda füüsilisteks näitajateks (pikkus, kaal ja vanus) sisestanud oled. Mõned teadusuuringud on leidnud, et nutivahenditega loetud kalorite hulk võib olla suisa 90 protsenti erinev tegelikkusest. Siiski ei tasu neid maha kanda ja näiteks tänaseks on välja tulnud, et Apple Watch on ühe levinuima kellana ka üks täpsemaid energia, pulsi, kaloraaži ja taoliste näitajate lugemisel.
Lisaks on nutilahendused siiski toredad, kui inimesed leiavad võib-olla mingi eesmärgi, et neil on vaja see kogus energiat või liikumist tänasel päeval täis teha. Oluline on, et see ei muutuks kinnisideeks.
Kas toitumine on imevõti kaalu langetamiseks?
Nõustamisel vaatan ma tegelikult esimese asjana kehalist aktiivsust, sest see käib käsikäes toitumisega. Lisaks sellele on suur faktor ka uni. Sellest tulenevalt vaatlen, millise aspekti kallal kõige lihtsamini töötama saab hakata.
Tavaliselt on esimene silmatorkav faktor kehaline aktiivsus, mis on inimestel madal. Seega soovitan ma suurendada liikumist ehk näiteks väljas jalutamist, mis on kõige lihtsam versioon üldse liikumisest ja loodetavasti tuleb sealt edasi juba mingisugunegi eesmärgipärane treening. Seejärel alles võtame luubi alla tasapisi paremad valikud toitumises.
Ükski algne nõuanne ei tohiks olla selline, et see pöörab inimese eluviisi pea peale. Kui inimene on iga päev šokolaadi söönud, siis muidugi ei ole see kõige parem valik, aga kui ta on harjumuspäraselt seda teinud, siis ma ei saa talle öelda, et homsest on kõik. See viiks ta ilmselt seitsme päeva pärast musta stressi ja ta tahaks kõik šokolaadid ära süüa.
Seetõttu tuleks alustada samm-sammult, kõigepealt analüüsida tema energiakulu ja siis vaataks üle, mis seal toitumises valesti on. Võtaks ehk koguseid väiksemaks ja hakkaks tasapisi seda šokolaaditahvlit mudima näiteks mandariini poole.
Kas toiduga on võimalik sportlikke tulemusi kiiresti parandada?
Suurim efekt spordis on siiski sellest, kui sa oled järjepidevalt enda toitumisega tubli ja mõistad, et kui sa tahad maratoni joosta, siis pead ka teadma, missugust kütust selleks kehale vaja on. Ehk siis süsivesikurikast täisväärtuslikku toitu iga päev mitu kuud enne maratoni. Kui päev enne maratoni mõelda, et söön hästi palju pastat, siis see võib olla kasutegur selles osas, et kehas on olemas energiavaru selleks homseks päevaks, aga kui organism ei ole harjunud sellises koguses pastat või süsivesikuid töötlema, siis see võib hoopiski vastupidi stressi tekitada.
Iga spordiala puhul on teatud soovitused, kas tarbida näiteks rohkem süsivesikuid või rohkem valkusid. Kui me selle õige tasakaalu leiame ja seda järjepidevalt ettevalmistusperioodil hoiame, siis võime küll päris mitu protsenti enda sooritust suurendada ja kindlasti ka enda tervist tugevdada. Samas on ka kofeiinil tõestatud mõju: kui seda 30–60 minutit enne treeningut tarbida, siis on see tõesti erguti, kuid see ei sobi kõigile ning kõik on jällegi väga individuaalne.
Toitumine ja tervis käivad käsikäes koos 9000 teenusega Stebbys. Leia oma lemmik SIIT.
