Hingamine tundub imelihtne – on see ju midagi, mida kõik kogu aeg teevad ja pead selle üle üldiselt ei vaevata. Tegelikult tasuks hingamisele mõelda küll, sest hingamine on justkui nähtamatu niit, mis seob vaimu kehaga. Seda tõestab kas või tõik, et stressirohkesse olukorda sattudes muutub pea kõigi hingamine automaatselt ning õhku tõmmatakse kopsudesse tavapärasest lühemate ja kiiremate hingetõmmetega. Rahunemiseks on teada-tuntud soovitus aga esmalt hingamine korda saada ja alles seejärel edasi tegutseda.
Hingamisterapeut Elina Kadaja kinnitab, et kui harjutada end hingama teadlikult, saab ärevaid olukordi tõepoolest kontrollida ja kasutada hingamist stressi tekkimise ajal rahustava vahendina. “Kindlasti ei ole sel midagi tegemist esoteerikaga,” toonitab Elina ning räägib intervjuus, kuidas ta ise jõudis biodünaamilise hingamiseni, kuidas aitab see keskenduda ja kaost eneses korrastama hakata või sootuks vältida.
Töine stress viis teadliku hingamiseni
Elina meenutab, et aastate eest hakkasid teda töise stressi tõttu vaevama tohutud ärevushood. Seda lausa nii, et kui telefon helises ning ta nägi ekraanil ülemuse numbrit ja nime, tikkusid pisarad silma. “Nutsin kontoris vahelduva eduga hommikust õhtuni, õhtuti magama jääda ei suutnud, kui uinusingi, oli uni kehv ja hommikul ärkasin väsinuna,” kirjeldab Elina ja avaldab, et lõpuks kirjutati talle välja antidepressandid ja unerohud.
“Olen siiani arvamusel, et need on väga kasulikud preparaadid. Aga minule isiklikult ja selles keskkonnas need tookord ei toiminud – rohud tegid mu apaatseks, käisin tööl edasi, kuigi tegelikult oleksin pidanud toksilisest keskkonnast väljuma,” sõnab Elina.
Kuna ravimid teda selles olukorras ei aidanud, otsis Elina teisi pääseteid ja keskendus meditatsiooni õppimisele. See aitas keerulises olukorras vaimset tervist tasakaalus hoida. Teekonda alustas Elina mõttega omandada tehnikaid vaid enda jaoks ning meditatsiooni ja Eckhart Tolle raamatu “Siin ja praegu: kohaloleku jõud” abiga lõi ta endale ellujäämisstrateegia – õppis, kuidas saab ennast eraldi võtta sellest, mis toimub ja mida ta tunneb ning leidis endas lõpuks otsusekindluse esitada tööle lahkumisavaldus.
Enda arendamisest Elina aga ei loobunud ning tegeles edasi meditatsiooniga, läks joogakursustele ja trauma vabastamise kursustele. Lisaks alustas ka massaaži õppimisega, sest sai aru, et tema keha oli nii lukus, et uued teadmised olid väga vajalikud. Juhtumisi valdas massaažiõpetaja ka hingamistehnikaid ning korraldas parasjagu koolitust Eestis. “Läksin ekspromt kohale ja mu esimene hingamiskogemus oli erakordselt võimas, lõdvestav ja vabastav,” meenutab Elina. Hingamisega teadlikult tegeledes nägi ta iseenda mõtlemises ja füüsises väga kiireid positiivseid muutusi, see oli ääretult motiveeriv, tekitas tahtmise hingamistööga edasi tegeleda ja muidugi ka soovi teistele näidata ning õpetada, et nii iseenesestmõistetav asi nagu hingamine võib tuua ellu olulisi muutusi. Nii saigi Elinast hingamisterapeut.
Hingamine aitab vabaneda mõttemürast
Biodünaamiline hingamine ja traumavabastuse süsteem on kehale orienteeritud teraapia vorm. Protsessi käigus laetakse keha hapnikuga ja kasutatakse liikumise ja häälimise kombinatsiooni, et vabastada pingeid. Aktiveeritakse ja lõdvestatakse meelt, keha ja vaimu, kasutades teaduspõhist närvisüsteemi tasakaalustavat meetodit.
Teadlik hingamine leevendab järgmisi seisundeid:
- tähelepanuhäire,
- apnoe,
- ärevus,
- krooniline väsimus,
- depressioon,
- keskendumisraskused,
- obsessiiv-kompulsiivne häire,
- füüsiline/emotsionaalne valu,
- posttraumaatiline stressi häire,
- stressiga seotud haigused,
- trauma,
- unetus.
Igaühele oma
Hingamismeetodeid on erinevaid ning igaüks peab leidma just endale sobiliku vormi ja juhendaja. Elina märgib, et näiteks biodünaamilises hingamises, millega tema tegeleb, ei tehta sisse- ja väljahingamise vahel pause ega hoita hinge kinni.
“Aitan enda juurde tulnutel leida üles need kohad, kus närvisüsteem on kusagile nii-öelda “kinni jäänud” ja siis tekkinud pinged ja ärevuse sügava teadliku hingamise abiga kehast välja saada,” sõnab Elina. Ta rõhutab, et üleloomulike jõududega pole sel mingit pistmist ning toob näite ühest enda naiskliendist, kes tegi aastaid tööl vägevat karjääri ja soovis jääda lapseootele, kuid see ei õnnestunud kuidagi. Ka mitte kunstliku viljastamise abiga. Kui naine lõpuks Elina juurde jõudis, oli ta omadega läbi nii füüsiliselt kui ka vaimselt. “Hingamisteraapia abiga avanes naisele nagu uus mõttemaailm ja ei – ta ei ole imekombel rasestunud, küll aga on hingamine aidanud lapse saamise sooviga rahu teha ja mõelda hoopis adopteerimisprotsessile,” avaldab Elina ühe tahu hingamise kasulikkusest.
Elina soovitab, et teadlik hingamine aitab läbi suurematest ärevushoogudest ja stressist, kuid otse loomulikult võiks hingama tulla ka ennetavalt – siis kui raskeid probleeme veel ei ole, see aitab neid vältida ja takistab jõudmast sinnani, kus on juba väga raske ja tunne, et enam üldse ei jaksa.
Uuringudki kinnitavad, et ligi 90 protsendi haiguste algpõhjus on stress. “Oma närvisüsteemi ja vaimse tervise eest hoolitsemine peaks olema elementaarne nagu hambapesu ja hingamine ning meditatsioon aitavad seda teha,” on Elina veendunud. Küll aga viitab ta, et hingamisteraapia on vastunäidustatud neile, kel on tugevad südame rütmihäired, epilepsia või õrnas perioodis rasedus.
“Kuigi võiks arvata, et mehed on pigem pelglikud ennast avama, siis minu juures grupi- ja ka privaatteraapiates käivad lisaks naistele ka mehed,” julgustab Elina mehigi hingamistööd katsetama.
Ta möönab, et kuigi ta ise on teadliku hingamisega sügavalt tuttav, tuleb temalgi ette ärevaid hetki. “Kui tekib mingi emotsionaalne proovikivi, võtan endale aega, et lubada tunne läbi tunda ja sügavalt hingata. Nii saan tekkinud emotsiooni ära lasta, lõdvestun ning jõuan vastuseni, kuidas edasi minna ja küsimus ei jää pähe ketrama,” selgitab Elina, kuidas hingamistöö aitab tal stressist läbi minna ja iseennast hoida.
Hingamisterapeut soovitab: harjutus, mis sobib igas olukorras
Elina Kadaja soovitab lihtsa hingamisharjutuse olukorraks, kus tunned, et sind tabab ärevus, tugev ebameeldiv emotsioon või soovid vabal hetkel enda jaoks lihtsalt midagi kasulikku teha.
Hinga läbi nina sügavalt sisse ning jälgi, et sul kõht ja rind mõlemad sissehingamise ajal tõuseksid. Samal ajal peaks terve torso justkui laienema nii külgedele, ette kui ka taha. Siruta ennast nii üles- kui allapoole. Seejärel hinga läbi suu välja ning jälgi, et kõht langeks sissepoole ja torso kitseneks. Püüa selliselt teha paar hingamisharjutust vähemalt poole minuti jooksul (võimalusel muidugi kauem ja rohkem).
Selliselt hingamine rahustab närvisüsteemi, sest keskendud hingamisele, mitte emotsioonile või kaosele, mis sind parasjagu tabas. Elina juhendatud hingamisrännakuid saad kuulata Spotifyst SIIT.
Hingamisteraapia võimaluste kohta leiad täpsema info Stebby keskkonnast SIIT.
Veel üle 8500 võimaluse investeerida heaolusse leiad veebilehelt stebby.eu.
