Jacob R Price jätkab HYROX võistluse tutvustamist. Kuigi HYROX kõlab nagu midagi tulevikust, siis tegelikult on selle sisu täitsa tänapäevane ning pigem toetab oma harjutustega igat liikuvat inimest. Kui 60% võistlusest on jooksmine, siis mida tähendavad kaheksa jaama, kus peab tegema harjutusi? Jacob võtab need järjest ette ja räägib täna lähemalt neljast esimesest.
Kui magasid tema esimese loo HYROXist maha, siis loe seda SIIT.
HYROXi harjutused saavad olla igapäevases treeningkavas!
Soovin rõhutada, et HYROX võistlusel olevad harjutused sobivad hästi ka üldiseks treeninguks, isegi kui sa ei plaani kunagi võistelda; need arendavad nii võhma kui ka lihaste vastupidavust ja jõudu. Kui palju miski täpselt arendab ja sinu peal toimib, sõltub nii vormist, vanusest ning paljudest teistest faktoritest. Võistlus on aga hea motivaator, et igapäevaselt neid harjutusi teha ning lõpuks ka võistlusformaadis progressi näha.
Tasub meelde jätta, et HYROXi kõige suurem “harjutus” on ikkagi jooks. Kilomeetriseid jooksulõike tuleb võistluse jooksul teha kaheksa ja enamus inimesi veedab üle poole võistluse ajast joostes.
#1 jaam: suusaergomeeter
Esimene jaam võistlusel on SkiErg ehk suusamasin. Järgmisesse etappi liikumiseks on vaja tõmmata seda 1000 meetri jagu.
Minu arvates on suusamasin hea masin juba tavatreeninguks: see on eelkõige aeroobne treening ning aitab treenida vastupidavust ehk võhma.
Suusamasina eeliseks on selle ülakeha dominantsus – see on üks väheseid aeroobseid tegevusi, kus ei ole alakeha vaja palju kasutada. Kui tegeled jooksmise, rattasõidu või tihti alakeha treenimisega ja jalad on alati väsinud, siis võhma treenimiseks on suusamasin ideaalne.
HYROX võistluse vaates on enamus inimestel mõistlik sellega pigem rahulikult kruiisida, sest tegu on võistluse alguses olema jaamaga, kus sprint ei ole kasulik.Tempo poolest soovitan jääda rahuliku juurde – näiteks selline, millega sa suudaksid masinal ka 5-10 kilomeetrit tõmmata.
Kui sulle tundub, et 5 kilomeetrit suusamasinal on võimatu, siis sa ilmselt tõmbadki seda liiga kiiresti. Samamoodi nagu saab ka joostes sprintida ja sörkida, saab ka suusamasinal teha kiireid sprinte ja rahulikke pikemaid sessioone.
Tahad näha, milline see masin üldse välja näeb? Vaata minu pikemat tutvustust >>>
#2 jaam: sled push ehk kelgu lükkamine
HYROX võistlusel tuleb kelku lükata kokku 50 meetrit ning sealne raskus sõltub võistluskategooriast. Näiteks naiste tavakategoorias on raskuseks 102 kg, meeste tavakategoorias ja naiste pro-kategoorias 152 kg ning meeste pro-kategoorias 202 kg.
Üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab kelgu lükkamise raskust, on aluspind. Enamus jõusaalides on vaibad libedamad kui HYROX võistlusel, seega on võistlusel kelgu lükkamise tegelik raskus paljude jaoks üllatus.
Kelgu lükkamine on tavaolukorras väga hea harjutus jalalihaste treenimiseks. Muidugi suure raskusega treenib see ka kerelihaseid, sest keha töötab lükkamise ajal stabiilsuse hoidmiseks.
Kelgu lükkamine on tehniliselt lihtne harjutus, seega sobib pea igaühele ja annab meetreid lugedes ehk teistusugust treeningmotivatsiooni.
#3 jaam: sled pull ehk kelgu tõmbamine
Kolmas harjutus on kelgu tõmbamine köiega. Nii nagu tõukamisega, tuleb kelku ka tõmmata 50 meetrit. Tavaliselt on see jaotatud neljaks 12,5 m rajaks: sina seisad kahemeetrise ala sees ja tõmbad kelku enda poole, seejärel jooksed teisele poole ja tõmbad kelgu sinna, nii neli korda.
Raskus sõltub kategooriast: naiste tavakategoorias 78 kg, meeste tavakategoorias ja naiste pro-kategoorias 103 kg ning meeste pro-kategoorias 153 kg.
Kelgu tõmbamiseks on erinevaid tehnikaid ja need kasutavad domineerivalt veidi erinevaid kehaosi, kuid üldiselt võib öelda, et tegu on peaaegu kogu keha harjutusega. Piisava raskuse puhul on see ka hea harjutus tugevamaks saamiseks, sest põhimõtteliselt teed korraga nii jõutõmmet kui ka seljatõmmet. See tugevdab nii selja-, käe- ja jalalihaseid.
#4 jaam: burpee broad jumps ehk kosmonaudid
HYROX-võistluse kosmonaudid tähendavad seda, et iga kosmonaudi järel saad sa edasi hüpata ning lõpuks on vaja läbida kokku 80 meetrit. Keskmiselt saab ühe kosmonaudiga läbitud umbes 1,5–2 meetrit, seega enamus teeb selle jaama läbimiseks umbes 50 kosmonauti.
Kosmonaudi puhul on tegu eelkõige võhma nõudva harjutusega ehk intensiivse kardioga. Burpeede pluss on see, et need on keharaskusega tehtav harjutus, seega varustust pole vaja ja treenida saab neid igal ajal ja igal pool. Kuna liigutus on intensiivne, saab nendega tehtud suhteliselt kiire, kuid efektiivse trenni.
Nii ongi läbi käidud neli esimest jaama HYROX võistlusel. Ehk saad neist tänase trennikava kokku? Juunis räägime veel ka viimasest neljast jaamast.
