Kui mitmete klassikaliste sportmängude ajalugu saab mõõta juba sadades aastates, siis praegu Eesti üht populaarseimat liikumissporti discgolfi ehk kettagolfion siinmail mängitud vaid veidi üle kümne aasta. Tegeist on spordialaga, mida saab harrastada pea igas vanuses ja mille buum ei ole endiselt raugemas.
Mil moel kettagolfi mängimine täpselt käib, miks see uusi huvilisi tõmbab ning kuidas sellega hea alustada oleks, avab Eesti Discgolfi Liidu PDGA koordinaator Rainer Lipand, kes on pärast esimest mänguringi 10 aastat tagasi pühendanud oma karjääri just selle spordiala edendamisele.
Palligolfi vend, mida mängitakse ketastega?
Võrreldes pisut rohkem tuntud kepi ja palliga mängitava golfiga on discgolf paljude sõnul väiksema õpikõveraga. Kettagolf ei vaja rohkemat kui ühte ketast ja tahet liikuda. Siiski võib seda kutsuda justkui golfi vennaks, kuna terminoloogia ja mitmed reeglid on mõlemas kattuvad.
Radadeks nimetatakse enamasti maa-ala, kus on 9 või 18 korvi, mis on paigutatud vastavalt maastikule ning soovitud raskusastmele. Igal korvil on oma tii-ala ehk esimese viske koht ning määratud ka par ehk mitme viskega võiks keskmisel tasemel mängija sellel rajal ketta korvi saada. Vastavalt sellele loetakse ka punkte, mitu viset üle või alla eeldatava par skoori visati.
Kõikide lihtsasti sõnastatud reeglitega saad tutvuda EDGL-i kodulehel SIIN.
Olulised on ka kettad, mis on jagatud kolme kategooriasse: putter ehk lühimaaketas, mid ehk keskmaaketas ja driver ehk kaugmaaketas. Nagu nende nimetused viitavad, siis väliselt võõrale silmale sarnased kettad võivad olla lennu- ja käitumisomadustelt vägagi erinevalt, mistõttu tasub huvi korral tundma õppida ka ketaste erinevusi.
Kui vajad õigeid kettaid või igatsed koolitust ning õpetussõnu, leiad Stebbyst info nii varustuse kui spetsialisti juhendatud treeningu kohta SIIT.
Kuidas kettagolfiga alustada?
Rainer Lipand nendib, et tema esimene kokkupuude discgolfiga oli hoopis mängides Wii mängukonsoolil “Frisbee golfi”. Pärast sda tekkis Raineril koos sõpradega tahe spordiala ka päriselt järele proovida.
Stardipunktiks piisab Lipandi sõnul kahest kettast, mida tänapäeval on võimalik osta pea igast spordipoest. Riietus peaks olema sportlik ja mugav, selline millega sobib minna loodusesse.
Samas lisab Lipand, et tark oleks minna rajale kellegagi, kes on discgolfi varem mänginud ja oskab rääkida tehnikast, reeglitest ning eriti turvalisusest. Veel parem oleks võtta alustuseks mõni koolitus, mis aitab palju kiiremini ree peale, kui üksi pusimine.
Tähtis on ka endale selgeks teha, millised rajad on lähikonnas ja milline neist sobib algajaile kõige paremini. Igale rajale ei maksa kohe peale lennata, kuna osad rajad on disainitud nii, et seal oleks põnev ka edasijõudnutel. Sellised rajad võivad aga algajale esialgu tunduda rasked.
Kui tunned, et oled juba mõningase taseme saavutanud ja soovid edasi areneda, tasub osa võtta võistlustest. Kuna võistluseid üle Eesti iganädalasi, siis on kuhu areneda.
Mitmed EDGL-i üritused enda proovilepanekuks leiad Stebby keskkonnast SIIT.
Miks kettafolf nii populaarne on?
Vastus on Lipandi sõnul lihtne: discgolf on Eestis väga hästi kättesaadav ja harrastamiseks tehtav kulutus ei ole suur. Lisaks on Eestis ligi 200 erineva raskusastmega discgolfirada ja see tähendab, et olemas on ka algajatele sobivad ja huvitavad rajad.
Mis tõukab tagant populaarsust?
Aspekte, miks discgolf paljude jaoks eriline on, on Eesti Discgolfi Liidu PDGA koordinaator Rainer Lipandi sõnul mitmeid.
- Esiteks rajad – need on kõik erinevad ja avastamist jätkub eluajaks. Igale uuele rajale jõudmine on tema sõnul kujutlematu adrenaliinilaeng. Kui jalgpalliväljak või bowlingurada on samasugused nii Hispaanias, USA-s ja Eestis, siis discgolf’i rajad on igal pool Lipandi sõnul erilised ja teistsugused.
- Teiseks huvitavad kettad. See on Lipandi sõnul meeskond, keda sa manageerid. Igale positsioonile on igal mängijal oma mees, kellele on olemas ka varumees. Ja vahepeal sa ostad või vahetad tiimi uusi tegijaid. Kuna kettad on uuest peast sarnased, ent kasutamisaste muudab neid, siis võib öelda, et enamus inimestel on kotis unikaalsed kettad.
- Kolmandaks muidugi vabas õhus liikumine ning lummavate metsade ja maastike nautimine.
Eesti mängijatebuumi on läbi aastate vedanud meile omane looduslähedane elustiil, uute discgolfi parkide loomine ning ka professionaalseteks sportlastes sirgunud koduradade staarid.
Näiteks 2023. maikuu seisuga hoiab maailma naiste esinumbrit eestlanna Kristin Tattar, kes on viimase aasta jooksul võitnud discgolfimekas ehk USA-s pea kõik, mis võita on olnud.
Kõige populaarsem ongi discgolf lisaks Eestile näiteks USA-s ja Soomes, kus on nii radu kui harrastajaid kordades rohkem kui meil. Samas on Eesti üks väheseid riike, kus on toimiv alaliit ning tänu sellele tublisti arenev infrastruktuur. Näiteks 2017. aastal kasvava spordina lisandus ainuüksi Eestis üle 3000 mängija ning kokku tehti Metrix keskkonna andmetel lausa 130 000 mänguringi.
Hetkel on Eestis registreeritud üle 26 000 mängija ning ligi 200 rada, mis teeb meist kõige tihedamalt asustatud mänguvõimalustega riigi. Maailmas on radu aga juba üle 13 000.
Discgolfi etikett ja soovitused rajale Eesti Discgolfi Liidult
- Mängijate grupis on soovitatavalt kuni 5 inimest.
- Hoia tempot.
- Lase kiiremad grupid mööda, oodates tiialal, mitte raja keskel.
- Veendu, et viske suunas ei ole kaasmängijaid või teisi pargis viibijaid, kes ei pruugi ohtu tajuda. Viskeala vabastamiseks võib viisakalt märku anda.
- Discgolf on emotsionaalne mäng, kuid liigne lärmakus ei ole kohane.
- Ära räägi või häiri muul moel viske sooritajat. Ära liigu ega seisa puttija vaateväljas.
- Jälgi kaasmängijate viskeid lõpuni. Kui ketas kaob ja seda kohe ei leita, aitab kogu grupp seda otsida.
- Kui ketast kolme minuti jooksul ei leita, peab grupp otsustama, kas mängitakse edasi eelnevast viskekohast või vabastatakse rada vajadusel järgmise grupi jaoks, tagades visete ohutuse.
- Kirjuta ketta alla oma nimi ja telefoninumber. Ketta leidmise korral helistatakse sellel olevale numbrile. Tee seda ka ise, kui ketta leiad.
- Loetamatu numbri puhul anna ketta leidmisest teada Facebooki grupis “Kaotatud ja leitud kettad”.
- Hoia rada puhtana.
- Säästa loodust.
- Alkohol ja suitsetamine ei sobi spordirajale.
Stebby kutsub sind üle 8500 võimalusega liikuma. Tutvu nende kõigiga SIIN.
Kui süda ihkab üritusi ja seiklusi, siis needki leiad Stebby keskkonnast SIIT.
