Oled sa kunagi ühe treeningu jooksul roninud köiel, jooksnud raskustega, väänelnud rööbaspuudel ja lõpetuseks aja peale kangi tõstnud ja sikutanud? Arvatavasti oled sa neid elemente oma elu jooksul kogenud, kuid kui sa varem CrossFitiga kokku pole puutunud, siis sellist kombinatsiooni mujalt leida on raske.
Mis on 2000ndate alguses levima hakanud ja nüüdseks kõvasti hoogu juurde saava spordiala fenomen ning kas kõrvaltvaatajale lõhkumisena tunduv sport on tegelikult nii ohtlik, kui paistab? Sellele vastab Tallinn CrossFiti asutaja, treener ja spordiarmastaja Priit Meier. Oma nägemuse lisab ka Tallinn CrossFit igapäevane entusiast Kristiina Tamm.
Tallinn CrossFit proovitreeningud, kursused ja pääsmed leiad Stebbyst SIIT.
CrossFit on eneseületus ja treening ühes
Sõna CrossFit viitab oma olemuselt erinevatele viisidele enda füüsilise vormi kujundamiseks. Suures pildis see nii ongi, kuna CrossFit ühendab spordis vajaliku vastupidavuse, akrobaatika ja jõu. Ning loomulikult ka tugeva vaimujõu, kuna ükskõik, kui edasijõudnud sa ka ei ole – CrossFit paneb ennast ületama ja surub sinu piire iga trenni käigus.
Priit Meieri sõnul on CrossFiti eeliseks võimalus õppida, treenida ja areneda nii, et kunagi ei hakka igav. “Liigutusi ja oskusi, mida CrossFit treeningmetoodikas kasutatakse, on mitmekesiselt palju: keha- ja vabaraskustega treeningust võimlemise ja tõstmiseni.”
CrossFit on tema sõnul fitness maailmas sarnasel kohal nagu MMA võitluskunstides ehk sa ei piira ennast ühegi konkreetse treeningviisi või -alaga, vaid harjutad justkui kõike. “Meie mõistes tähendab see treenimist keharaskusega, masinatega, vastupidavust ja plahvatust, klassikalist tõstmist ja jõutõstmist, võimlemiselemente ja liikuvust. Me sõuame, jookseme, hüppame, surume, tõmbame, tassime, lükkame, rebime ja igaüks vastavalt oma hetkevõimetele ja -suutlikkusele,” kirjeldab Meier neid kõiki võimalusi, mida CrossFit pakub.
Ta lisab veel, et seda kõike tehakse tavaliselt ühises grupitreeningus, kus kaaslased ergutavad ja treenerid juhendavad, mis viib motivatsiooni üles ja vigastusohu alla.
Võlu peitub mitmekülgsuses
Tavaline CrossFit treening kestab täpselt 60 minutit, mille sisse mahub päevakavale vastav soojendus, jõu või oskuste osa ning lõpetuseks intensiivne osa ehk WOD (Workout of the Day). Igal CrossFit box’il ehk saalil on see päevast-päeva erinev, mistõttu igav ei tohiks kohe kuidagi hakata, kuna saali astudes ei tea keegi, mis teda ees ootab.
Treeningute käigus keskendutakse võrdselt:
- baasharjutustes tugevamaks saamisele (kükid, jõutõmbed ja surumised);
- liikuvuse edendamisele (mobiilsus);
- keha töövõimekuse parandamisele (intervallid ning korduste ja aja peale sooritused);
- uute oskuste omandamisele (gümnastika, klassikaline tõstmine jne).
Higi, vaev ja pisarad – kas CrossFit on kaalulangetajale või jõutõstjale? Algajale või vanale spordihundile?
CrossFit on lühidalt kogu keha treening üldise vormi parandamiseks. Meier lisab, et kui lisaks treeningule jälgitakse ka oma toitumist, on võimalik selle treeninguga langetada ka kaalu. Kindlasti paranevad aga erinevad jõunäitajad – eelkõige jõu- ja lihaste vastupidavus.
Eesmärgid CrossFit treeninguks on alati individuaalsed ja kõike korraga polegi võimalik arendada, sest meie enda keha seab selleks juba piire. Meieri sõnul võiks koostöös treeneriga koostada plaani, kuidas oma treeningut nii periodiseerida, et sellest oleks sulle suurim kasu.
“Kellel vaja rohkem jõudu teha, kellel liikuvust parandada, kes tahab tehniliselt keerulisemates liigutustes paremaks saada. Kõike on võimalik, aga siis tuleb juba teha valikuid, mis ajal ja kui kaua midagi teha.”
CrossFit on kogukond
Kuigi CrossFiti ajalugu on vaid umbes 20 aastat, siis selle populaarsus on aja jooksul pidevalt kasvanud. Peamisteks põhjusteks tuuakse esile eelkõige treeningute mitmekesisus ja kogukond.
“Treeningutel käies tekib rutiin pingutada, et mitte teha samasugust treeningut päevast-päeva. Samuti on ala kasvu taga kogukonnatunne. CrossFit saalides tunnevad kõik treenerid tundides osalejaid nime ja võimete järgi, mis võimaldab neil ka grupitreeningus anda paremaid soovitusi eelkõige harjutuste ja raskuste valimisel, samuti jagada kvaliteetset tagasisidet,” kinnitab Meier ning lisab, et kogukond ja põnevus on CrossFiti vedanud siia, kus see täna on.
Eestis on kokku 6 ametlikku CrossFit klubi. Meieri sõnul on ka inimesi, kellele väga selline treeningmetoodika meeldib, kuid asukoha muude põhjuste tõttu regulaarselt CrossFit klubides ei treeni.
“Tahaks loota, et kokku on meid juba umbes tuhat harrastajat. Üldiselt on need täiesti tavalised inimesed, kes tahavad olla heas vormis, olenemata vanusest. Eks tõsisemaid CrossFiti fänne iseloomustab ka see, et suudetakse pingutada nii mõnigi kord üliinimlikult, sest sellega ollakse trennides nädalast-nädalasse harjutud. Ja selliste heas mõttes “hullude” kõrval on igapäevaselt klubides treenimas CrossFiti harrastajad, kes võtavad rahulikult ja naudivad seda pingutust just endale sobival viisil,” kirjeldab Meier kogu klubi mitmekesisust.
Kuula oma keha traumade vältimiseks
Kui hakata koormust järsult suurendama ja üle võimete pingutama, on iga treening igal spordialal potentsiaalselt ohtlik. “Alustades jooksmist, jõutreeningut või kasvõi jalgpalli mängimist intensiivselt, laskmata kehal taastuda ja jälgimata seejuures oma toitumist, on lõpptulemuseks suure tõenäosusega vigastus või ülekoormustrauma.”
Seetõttu on tähtis enda hetkevormi adekvaatselt hinnata, liikuda rahulikult kergematelt raskustelt ja harjutustelt samm-sammult raskemate suunas ning kuulata ka oma treeneri tagasisidet ja soovitusi.
CrossFit sobib kõigile, aga kõik ei sobi CrossFiti tegema
Meieri sõnul sõltub sobivus kõik inimesest, kes uksest sisse astub. Kui eelnev baas on hea, eelkõige liikuvuse ja oskuste osas, pole muret alustada kohe CrossFit klassidega, milles treener aitab iga kord sättida vastava raskuse või harjutuse progressiooniga.
“Kõige kindlam on alustada siiski rahulikus tempos ja harjutuste õppimisega: Tallinn CrossFitis teeme me sissejuhatavaid tehnikakursuseid, mille käigus õpetame kõiki olulisi liigutusi nii keharaskuse, sangpommide, hantlite ja kangiga. Kursused toimuvad meil iga kuu, seega kindlasti tasub tulla ja see läbida, et mõista CrossFiti ohutust ja olemust,” räägib ta.
Meier rõhutab aga, et suur rõhk CrossFit maailmas on kogukonnal ehk suhtlus ja teistega arvestamine on selle üheks lahutamatuks osaks. Kes oma loomult pigem omaette treenijad ja vähem suhtlemisaltid, siis neile võib tunduda see keerulisem ülesanne. Samuti peaks tema sõnul treenija olema valmis, et treenerite töö on õpetada, jälgida ja tagasisidet anda vigastuste vältimiseks ja tulemuste parandamiseks.
“Proovima võib tulla aga igaüks, sest CrossFitiga on lihtne – pärast paari treeningut saavad inimesed juba aru, kas neile see meeldib või mitte,” kinnitab Meier.
CrossFit on eraldi sport, kuid võib olla ka sinu teine valik
CrossFiti koormus ja graafik peaks vastama inimese enda soovidele ja võimalustele. Üldkehalise võimekuse parandamisel sobib CrossFit väga hästi ka toetamaks ka teisi spordialasid. Seda kinnitab ka Meier, kelle sõnul on nende juurde tee leidnud nii mõnigi, kes võtab seda kui “teist spordiala”.
“Eks iga treeninguga sõltub treenimise sagedus sellest, mis on su hetkevorm, võimalused ja eesmärk. On neid, kes käivad 1–2 korda nädalas, kuid ka neid, kes 5–6 korda nädalas,” soovitab Meier. Alustajatel soovitatakse käia esialgu kaks korda nädalas, et keha harjuks koormusega ning suudaks taastuda. Seejärel, kui lihased ja närvisüsteem on spordi omaks võtnud, saab juba käia 3–4 korda nädalas. Meieri sõnul saab käia ka 5–6 korda nädalas, kuna treeningud on üles ehitatud nõnda, et ise koormust valides ei pea end alati maksimumi viima.
“Meie juures treenivad väga erinevad inimesed nii tasemelt kui iseloomult. Kõik saame koos kenasti hakkama ja naudime üksteise seltskonda. Tule proovi ise järgi, sest oma silm on kuningas ning kui puudub kogemus, pole ju võimalik ka järeldusi teha,” soovitab Meier.
Tallinn CrossFit pääsmed leiad Stebbyst SIIT.
“Pakub treenijale pinget“
Kristiina Tamm, kes on kogu elu olnud spordilainel, kuid avastas CrossFiti enda jaoks vaid kolm aastat tagasi, jagab oma vaadet alale, mille kohta tal endiselt kiidusõnu jagub.
Miks sa seal käid? Käin CrossFitis, sest selles alas on ühendatud kõik, mis on minu jaoks treeningu juures oluline: mitmekülgne treeningkava, sotsiaalne aspekt ning üleüldine fun. Ükski treening ei kordu ning alati on põnev box’i minna, sest kunagi ei tea, mis täna täpselt ees ootamas on.
Peamiseks ja kõige olulisemaks põhjuseks on minu jaoks siiski asjaolu, et treening on minu jaoks teraapia. Kiire elutempo juures on see päriselt igapäevane tund aega, kus ma ei mõtle argipäevale ning lihtsalt „higistan stressi välja“.
Milline on CrossFit kogukond? Seda on keeruline seletada, seda peab ise kogema. See on kogukond sportlikest inimestest, kes elavad üksteisele kaasa ja motiveerivad nii trennis kui trenniväliselt. Tegelikult on koos väga erinevad inimesed nii vanuse, rahvuse, töövaldkonna jms poolest, kuid meid ühendab üks – soov olla igapäevaselt veidikene parem kui eile. CrossFit pakub meile selleks ideaalse väljundi.
Lemmikud ja mittelemmikud. Lemmikud on muidugi need harjutused, milles olen hea ehk n-ö “võhmakad” (burpee’d, kastihüpped, kätelkõnnid seinal, sangpomm jne). Keeruline suhe on üleüldiselt väga tehniliste weightlifting-harjutustega, kuid see ongi koht, milles alati paremaks saada.
Miks ja kellele soovitaksid CrossFiti? Ma soovitaksin CrossFiti igale inimesele, kes on tüdinud oma praegusest treeningust ning otsib midagi uut. Suureks plussiks on see, et eelnev treenitus pole nii oluline, sest kõik kavad on võimalik täpselt oma võimete järgi kohandada. Kui ühe korra trenni proovinud oled, siis tundub kõik eelnev nii igav. Võin seda lubada.
Leia oma kodukoha CrossFit saal Stebbyst SIIT.
Avasta üle 8500 võimaluse end proovile panna, seigelda ning taastuda SIIT.
