Joogatunnid on olemas enamiku suuremate spordiklubide graafikutes ning omajagu leidub ka pisemaid stuudioid, kus seda ala harrastada saab. Uurisime joogaõpetaja Liina Zapfilt (vaata joogastuudio Paljajalu treeningvõimalusi Stebbyst SIIT) mis jooga täpsemalt ikkagi on – kas pigem meditatsioon või siiski ka tubli füüsiline treening.
Vaimule või füüsisele?
Palju on kõneldud sellest, et jooga mõjutab vaimset heaolu ning on suures osas mõttepraktika. Kas ja kuidas mõjub jooga aga füüsisele ning kas selle abil on võimalik hoida ja parandada füüsilist vormi, vastupidavust?
Joogaõpetaja Liina Zapf ütleb, et joogastiile ja praktiseerimise tavasid on väga erinevaid ning jooga võib olla mõne jaoks vaimne praktika, mõne jaoks füüsiline praktika, ennekõike (ja suurema osa praktiseerijate jaoks) ongi see aga nii vaimne kui ka füüsiline praktika.
Liina Zapf nendib, et kehas toimuv mõjutab peas toimuvat ja vastupidi, seega jooga on alati holistiline praktika. Olenevalt joogastiilist võib rõhk olla loomulikult ka pigem füüsilise vormi parandamisel ja lihaste kasvatamisel. Näiteks Vinyasa tüüpi praktikad, Ashtanga jooga, Power jooga – need kõik on füüsiliselt intensiivsed jõulised praktikad, kasutades palju rütmi ja kordust. See tugevdab lihaseid, kiirendab pulssi ja vereringet täpselt samamoodi nagu aeroobne trenn.
Kuidas mõjutab jooga füüsilist tervist?
* Tugevdab lihaskonda
* Mõjutab südame-veresoonkonna tööd, reguleerib vererõhku
* Parandab liigeste tööd/liikuvust
* Vähendab stressi, parandab und
* Tugevdab immuunsüsteemi
* Parandab seedimist
* Parandab lümfisüsteemi tööd
* Parandab keha liikuvust ja rühti, parandab tasakaalu
* Loob parema ühenduse oma kehaga ja arusaamise oma kehast
Allikas: Liina Zapf, joogastuudio Paljajalu
Mida tuleb arvestada algajal?
Nagu öeldud, on joogastiile palju ja erinevaid. Mida peaks algaja endale praktikat valides silmas pidama ja missugused joogapraktikad võiksid olla joogaga tutvumiseks parimad?
Liina Zapfi sõnul oleneb trennivalik eelkõige sellest, mis eesmärgiga keegi joogasse tuleb, kuldreegel on aga see, et mida rahulikum ja staatilisem on praktika, seda parem algajale.
Mõõduka tempoga trennis jõuab praktiseerija aru saada, mida on vaja teha ja kuhu kohta või kuidas asend mõjuma peaks. Juhendaja omakorda jõuab algajat siis paremini jälgida ja vajadusel suunata. “Hea praktika algajatele on näiteks Hatha jooga,” soovitab Zapf.
Treeningute sageduse kohta märgib ta, et mida rohkem trennis käia, seda parem muidugi on. “Pigem soovitan tihemini ja lühemaid praktikaid. Iga päev 15 minutit joogat aitab rohkem kui kord nädalas kaks tundi,” täpsustab ta soovitust. Füüsilise vormi parandamist silmas pidades on nõnda nagu enamuse trennidega – joogat võiks praktiseerida vähemalt kaks, parem kui lausa kolm tundi nädalas. Vaimses mõttes aga võiks joogast mõelda kui elustiilist – seda ei pea praktiseerima vaid matil ja kindlad korrad nädalas. Seda saab soovi korral praktiseerida igal hetkel ning igas kohas.
Joogatreeningud leiad Stebbyst SIIT.
