Pärast pikka pimedat talve tundub kevadhooaja saabumine nagu õnnistus, mis toob sooja ilma ja looduse tärkamise. Paljudele allergikutele tähendab kevad aga seda, et salvrätipakk tuleb hoida ligi ning rohud alati käepärast.
Eesti Allergialiidu sõnul vaevleb 150 000 eestlast (st umbes 10 protsenti) märtsist maini õietolmu allergia küüsis. Ning see on vaid ühte tüüpi allergia kohta käiv statistika.
Tegelikult on allergiad meie ümber väga levinud ning teisisõnu ülitundlikkus näiteks toidu, looma, tolmu, ravimite ja teiste allergeenide vastu igapäevane mure. Tihti aga jääb allergia diagnoosimata või märkamata, kuna kokkupuude selle tekitajaga on minimaalne ning sümptomeid ei teki.
Siiski tasub olla teadlik allergiate mõjudest ja võimalustest seda ohjes hoida, juhul kui sinul või sinu lähikondlasel on tekkimas erinevad sümptomid.
Mis on allergia?
Allergia on immuunsüsteemi reaktsioon mingi aine (allergeeni) suhtes, mille vastu on tekkinud eelmainitud ülitundlikkus.
Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga ägedam reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena, millega saad tutvuda allpool.
Päritolu põhjal jagunevad allergeenid väliskeskkonnast pärinevateks allergeenideks ja organismis tekkinud allergeenideks. Välised on näiteks elamutolm ja tolmulestad, õietolm, loomakarvad ja -kõõm, toiduained, keemilised ained või ravimid. Välisallergeenideks võivad olla ka bakterid, viirused ja seened. Organismi pääsevad need hingamis- ja seedeelundite, naha või limaskesta kaudu.
Sümptomid ehk avaldumine
Enimlevinud allergia avaldumisviisid on hingamisteede sümptomid, milleks võib olla vesine nohu, aevastamine ning köha. Selle kõigega võib kaasneda ka näiteks pisaravool. Naha pinnal avaldub allergia punetuse, sügelemise ning võimaliku löövena. Kui tegu on toiduallergiaga, siis võib see põhjustada ka iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja -lahtisust.
Samuti võib allergiast olla tingitud ka astma, mida kirjeldab allergeeniga kokkupuutel hingeldus- ja õhupuudushood.
Kuigi allergia sümptomid võib ajada segamini ka külmetusega, siis just silmade sügelus ja tavapäratu lööve viitavad pigem allergilisele reaktsioonile ning vaja oleks konsulteerida arstiga.
Allergiate puhul ei pruugi sümptomid kiiresti taanduda ning raskendatud hingamine või sügelus võivad kesta mõnel juhul veel päevi pärast allergeeniga kokkupuudet.
Allergia diagnoosimine
Vesise nina või aevastamise põhjuseks võivad olla mitmed asjaolud, kuid allergiate määramisel on oluline mõista, millal ja millega kokkupuutel sümptomid tekivad. Selleks peab inimene ise või lähikondlased neid detaile märkama. Lisaks võiks olla ülevaade vanemate varasematest allergiatest, kuna allergiate edasikandumine pärilikkusega on samuti võimalik. Allergia tuvastamisel võib abiks olla ka päeviku pidamine.
Kui pikem jälgimine ja päevik selgeid vastuseid ei anna, siis kasutatakse allergia diagnoosimiseks allergeene sisaldava nahatestiga. Selleks on allergoloogil olemas kas standardallergeenid või patsient toob ise kaasa materjali (nt keemiline aine), millega nahatesti tehakse.
Tartu Ülikooli (TÜ) Kliinikumi info järgi on välistest allergeenidest tingitud allergia aluseks enamasti kiiret tüüpi reaktsioon ja nii saab nahatestide vastuse 15-20 minutiga. Paraku ei õnnestu mitte kõigil allergia juhtudel põhjust teada saada, sest need mehhanismid, mis tingivad haiguse kujunemise, võivad olla väga mitmekesised ning esile kutsutud väliste ja sisemiste faktorite koostoimest.
Ravi, ennetus ja soovitused
Kuna allergiahaiguste põhjused ja väljendumised on väga erinevad, siis ei pruugi olla võimalik ka allergeeni kindlaks teha. Parim lahendus allergia raviks ja ennetuseks on siiski võimalikult hästi teada oma allergihaiguse olemust ja võimalikke ohtusid. Kõike selleks, et vältida allergeene oma igapäevaelus ja selgitada koostöös allergoloogiga parim raviplaani võimalus.
TÜ Kliinikumi infost lähtudes on üks efektiivseim allergia ravi ja vaoshoidmine haigust põhjustava allergeeniga kontakti vältimine. See on võimalik vaid mõnede allergeenide puhul, nagu näiteks koduloomad, keemilised ained ja ravimid. Kahjuks on õhu kaudu levivate allergeenidega palju keerulisem ning õietolmu- või tolmulestaallergiaga inimestel on võimalus allergeeniga kokku puutuda alati suurem.
Teine võimalus on ravida allergiat ravimitega, mille määrab patsiendile arst. Ravimeid on erinevaid: sissevõetavad, sissehingatavad lahused või pulbrid, ninna pihustatavad, silma tilgutatavad, nahale määritavad ja süstitavad. Ravimite kasutamine paikselt allergia nähtudega elundisse (bronhid, nina, silmad) on efektiivne ja praktiliselt kõrvaltoimeteta, kuna kasutatakse väga väikseid ravimi annuseid.
Siinkohal tuleb aga olla ettevaatlik. Näiteks paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravlmitel on unisust põhjustav kõrvaltoime, millega peab arvestada, kui on plaanis hiljem näiteks rooli istuda või tegeleda kekendumist vajavate tegevutega.
Kuidas vähendada või vältida kokkupuuteid allergeeniga
TÜ Kliinikumi soovitused allergikutele, et vähendada või vältida allergeenidega kokkupuuteid, on järgmised.
Õietolm:
- ära suitseta;
- väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale;
- ära võta endale korterisse kodulooma või lindu;
- hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad ja linnud;
- jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta;
- ära mine “ohtlikul perioodil” heinamaale ega metsa;
- ära võta osa heinatööst ning ära maga heintel;
- niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts);
- ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli;
- kui võimalik, viibi suvel mere või järve ääres, kus on vähem õietolmu;
- tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu;
- ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu.
Elamutolmu lestad:
- püüa hoida hästi ventileeritud toas relatiivne niiskus alla 45%;
- tuuluta sageli ruume, eriti magamistuba;
- ära kuhja magamistuppa suuri vaipu ega tolmukoguvat mööblit. Parem, kui neid seal polekski;
- kasuta pestavaid tihedast materjalist madratsikatteid;
- vaheta voodipesu vähemalt 2 nädala tagant ja pese üle 60° vees;
- jäta voodi päevaks korda tegemata, et keha niiskus voodist eemalduks;
- kasuta vati või porolooniga täidetud patju ning madratsit.
Keemilised ained:
- ära kanna sünteetilisest materjalist pesu;
- pese pesu ainult seebiga;
- ära kasuta allergiat tekitavaid ravimeid, kosmeetikavahendeid.
Toiduained:
- ära kasuta allergiat tekitavaid toidu- ja maitseaineid.
Putukad:
- ära lase mesilasel või heriliasel ennast nõelata;
- ära mine üksi metsa või heinamaale;
- kanna alati võimaliku nõelamise juhuks ravimit kaasas.
Allergia kulg ei pruugi olla kerge ning võib ilma teadmiste ja kontrollita olla lausa eluohtlik. Seega jälgi oma tervist ning allergeenide mõju märkamisel pöördu allergoloogi poole, et kindlaks teha viisid, kuidas kõige paremini seda kõike kontrolli all hoida.
Kui tunned, et oled allergiline mõne toidu vastu või su keha ei suuda kindlate toiduainetega tegeleda, siis tasub samuti ühendust võtta spetsialistiga. Stebbyst leiad toidutalumatuse teste ning toitumisnõustajaid üle Eesti. Vaata lähemalt SIIT.
Artikli valmimisel on kasutatud TÜ Kliinikumi infomaterjale.
