Kombucha ehk teeseenejook on kindlasti tõusva populaarsusega jook, millel arvatakse olevat mitmeid kasulikke omadusi. Sellele on lausa antud nimetusi nagu “igavese elu eliksiir”, “ravim kõige vastu” ja “looduslik antibiootikum”. Wellness Studio kirjutab lähemalt, mida peab teadma teeseenejoogi kohta ning kui lihtne seda ise kodus valmistada on.
Kombucha ehk teeseenejook on looduslik antibiootikum, mis mõjub toniseerivalt kogu organismile. Kombucha ja selle valmistamine on kogunud eestlaste hulgas viimastel aastatel populaarsust. Mitmed mäletavad kindlasti jooki ka “nõuka aegadest”, mil see oli väga levinud ning 3-liitrised purgid pruuni joogiga olid pea igas kodus olemas. Lisaks kõigile headele ja tervendavatele omadustele saab teeseenest mõnusa värskendava alkoholivaba joogi. Võimalik on mängida erinevate maitsetega ja seeläbi saavutada mitmekülgseid teejooke.
Kombucha ajalugu
Kombucha pärineb Hiinast ja sai seal populaarseks juba rohkem kui 2000 aastat tagasi, olles algselt hinnatud tema raviomaduste tõttu. Teadaolevalt pärineb kombucha nimi Korea arsti Dr Kombu käest, kes tõi kääritatud tee Jaapanisse keiser Inkyo ravimiseks. Euroopasse jõudis teeseenejook kaubateede arenemisel 20. sajandi alguses. Esmalt jõudis kombucha Venemaale (“Kambucha“) ja Saksamaale (“Kombuchaschwamm“). Pärast teist maailmasõda, kui oli toidu- ja suhkrunappus, kogus kombucha uut populaarsust Euroopas 60-ndatel.
Teeseenejoogi toime
Fermenteeritud ehk kääritatud toidud ja joogid sisaldavad elusaid baktereid ehk probiootikume. Sellised sõbralikud bakterid on n-ö “head bakterid” ja sarnased või identsed inimeste soolte terviseks vajalikega ning aitavad mõõdukal tarvitamisel kaasa kõhu mikrofloora tugevusele.
Kombucha sisaldab hulganisti tervisele kasulikke elusorganisme, põhiliselt pärmseeni ja äädikhappebaktereid. Teeseenes on hulganisti organismi tugevdavaid ensüüme ja probiootilisi baktereid, põletikuvastaseid B-vitamiine, fruktoosi, C-, D-, P- rühma vitamiine. Kuna teeseenejook valmib käärimise tulemusel, sisaldab see orgaanilisi happeid nagu õunhape, piimhape, oblikhape, äädikhape. Hapendumise ajal tekib joogis võimas antioksüdant D-sahhaarhape-1,4 laktoon (DSL), mis aitab võidelda põletikku tekitavate vabade radikaalide vastu. Nii DSL kui C-vitamiin kaitsevad rakke kahjustuste eest. Arvatakse, et kombucha joomine aitab vähendada vähiriski.
Kombucha ergutab ainevahetust ja aitab vähendada rasvade kuhjumist. Seetõttu on teeseene joogist abi ka kaalu alandamisel. Sarnaselt õunasiidriäädikale sisaldab ka kombucha atseethapet ja polüfenoole, mille mõju kaalu langetamiseks on tõestatud. Samuti parandab atseethape rakkude insuliinitundlikkust.
Kombucha valmistamine
Kombuchat valmistatakse üldjuhul mustast teest ja suhkrust. Võib kasutada ka rohelist teed või PurErh teed. Soovitatav on kasutada rafineerimata roosuhkurt ja kuivatatud puuvilju. Just suhkrust innustatuna asuvadki bakterite ja pärmseente kolooniad teed kääritama ning nende tegevus tipneb karboniseeritud joogiga. Arvatakse, et mett ei ole soovitatav kasutada, sest mesi hävitavat teeseenes olevad kasulikud bakterid.
Klassikaline teeseenejoogi valmistamise retsept
Kogused on arvestatud 3L purgi teeseenejoogi tegemiseks.
• Valmista 250 – 300 ml kanget musta teed. Peaks kasutama kas 8 musta tee kotikest või 2 spl musta, rohelise või PuErh teepuru
• 120 g rafineerimata suhkrut
• teeseen
• 250 ml teeseenejooki (annab joogile hea stardi käärimiseks)
• ülejäänud purk täida puhta veega.
Valmistamine
Valmista must kange tee, lahusta selles suhkur ja lase jahtuda. Pane jahutatud tee ja suhkur 3L purki, lisa juurde olemasolevat teeseenejooki. Võib teha ka ilma teeseenejoogita, kuid siis läheb käärimiseks kauem aega. Lase ülejäänud purk täis puhta veega ja lahusta suhkur. Pane teeseen purki ja kata purk marli või puhta puuvillase rätikuga. Seo kaela ümber paelaga kinni või tõmba kummiga riie pealt kinni. See on vajalik, et sitikad ei läheks joogile sisse. Nüüd läheb jook seisma ja käärima.
Pane kaetud purk pimedasse toatemperatuuriga ruumi. Olenevalt seene suurusest ja toatemperatuurist on kombucha jook valmis 5-7 päevaga. Mõnes allikas öeldakse, et võib kääritada isegi kuni 30 päeva. See sõltub kindlasti ka kliimast, suhkru kogusest ja paljudest muudest asjaoludest, et nii kaua oleks võimalik teeseenejooki kääritada. Mõnede jaoks läheb 14 päevaga jook liiga äädikaseks ning siis ei ole see enam maitsev. 
Üldiselt soovitatakse kasutada 2L vee kohta 160 g suhkrut ja 3L vee kohta 200 g suhkrut, kuid mõne jaoks võib see jääda liiga magus jook ning teeseen käärib edukalt ka vähema suhkruga.
Kui kombucha on käärinud, siis tuleb see kurnata ja villida seenest endast eraldi. Seenejookide villimine ja maitsestamine on juba omaette lõbu ja maitse asi, mida keegi tahab. Võib kasutada ingverit, tšillit, puuvilju, marju, maitsetaimi, ürte ja vürtse.
Pane aga tähele, et kombuchat ei soovitata juua kahjustatud immuunsüsteemiga inimestel, kuna neil on jooki seostatud raske baktereemia (vere bakteriaalne infektsioon) ja fungeemiaga (vere seeninfektsioon).
Mõnusaid kombucha retsepte leiad Wellness Studio e-raamatust, mille saad soetada otse SportID-st!
