Koos kevade saabumisega täituvad nii linnatänavad kui metsarajad üle Eesti harrastussportlastega. Populaarseimaks kevadiseks rahvaspordialaks võib esmapilgul pidada jooksmist, mida on ilmselgetel põhjustel lihtne harrastada. See ei vaja tipptasemel varustust, meeletut eeltööd või aastaid teadmisi – astu õue ja hakka vastavalt enesetundele ning eesmärkidele sörkima.
Mõne jaoks võib jooksuring olla aga paras väljakutse, kuna motivatsiooni leidmine lihtsalt mingis suunas punuma panemiseks võib olla keeruline. Tuttavad tänavanurgad ja metsarajad loovad üksluise keskkonna, millest võib kiiresti mõõt täis saada. Lisaks sellele pane juurde veel tavapärased kevadised jooksuväljakutsed ning muud üritused, mis võivad entusiasmi alla tõmmata isegi enne hooaja algust.
Nii nagu pallimängudes on motiveerimiseks ja võistlusmomendi loomiseks lisatud pall, saab ka tavapärase jooksmise huvitavaks teha. Seda kõike vaid kaardi ja kompassi abil! Keha ja vaimu samal ajal vormis hoidmiseks on orienteerumine sinu võimalus koguda jooksukilomeetreid nii, et adrenaliinist pummeldav keha ei märkagi väsimust või igavust, kuna iga kord rajale astudes on silme ees uus väljakutse.
Mis on orienteerumine?
Orienteerumine on spordiala, kus võistleja läbib iseseisvalt maastikul liikudes erinevaid kontrollpunkte, kasutades asukoha määramiseks ja punktide vahel teevalikute tegemiseks orienteerumiskaarti ja kompassi. Enamasti orienteerutakse loodusmaastikel, kuid üha enam kohtab kaart käes jooksjaid ka linnatänavatel. Seda nimetatakse linnaorienteerumiseks või lausa orienteerumissprindiks, mis võivad olla lühikesed 15-minutilised lühirajad kui ka täispikad võistlused.
Orienteerumise A ja O ehk kaardi ja kompassi targa rakendamise puhul on võimalik saavutada kõrgeid kohti ja parimaid aegu. Kuidas? See tähendab, et raja kiireim läbija ei pruugi alati olla parimas füüsilises vormis sportlane, vaid kõrge koha saavutamiseks on vaja teha mõistuse ja füüsise koostöös õige raja- ning tempovalik.
Enim kohtab orienteerumispäevakutel ning võistlustel suundorienteerumist ehk maastikul ja kaardil tähistatud kontrollpunkte läbitakse kindlas järjekorras. Kui juhtub, et päevakul osaledes kõiki kontrollpunkte üles ei leia, siis ei tasu meelt heita – kõik vähemalt ühe kontrollpunkti läbinud võistlejad paigutatakse vabaraja arvestusse, kus võisteldakse eraldi, vastavalt läbitud kontrollpunktide arvule.
Tasub rõhutada, et tegemist ei ole vaid võistlusspordiga, vaid sellel on ka tugev rahvaspordi suunitlus levitada tervislikku liikumisharrastust ning pakkuda mõttetöö ja füüsilise jõu kombineerimisel igapäevast väljakutset. Orienteerumise populaarseimast viisist, orienteerumisjooksust, on välja kasvanud ka näiteks suusa- ja jalgrattaorienteerumine. Kokkuvõtvalt on selle eesmärk siiski iga kord end ületada, füüsiliselt areneda ning tunda rõõmu liikumisest.
Päevakutel jagub põnevust ja pinevust läbi aasta
Kui sulle tundub, et orienteerumine on nädalavahetusel enamasti kuskil sügaval metsas jooksusammul võsas ragistamine, siis tegelikkuses toimub orienteerumisüritusi üle Eesti otses mõttes iga päev – ja neid üritusi võib olla ühes päevas lausa mitu. Nagu ka joosta, saab orienteerumisega tegeleda aastaringselt. Paremaks informatsiooni levikuks on suur osa sarju koondunud RMK Eestimaa orienteerumispäevakute katuse alla www.päevakud.ee, kust leiab päevakuid igale tasemele ja huvilisele. Hoolimata seal kuvatavast tihedast kalendrist, toimub erinevaid päevakuid aga üle Eesti erinevates keskustes veelgi.
Mis on orienteerumispäevak?
Orienteerumispäevak on hea paik teha esmast tutvust orienteerumisega. Eesti Orienteerumisliidu kodulehel on kirjas, et orienteerumispäevak on argipäevaõhtune kogupere tervisespordiüritus, kuhu on oodatud kõik liikumisest ja loodusest lugupidajad. Kuna tegemist on kõigile suunatud spordiüritustega, siis päevakute rajad ja maastik ei tohiks kellegi konti murda ning on igale vanusegrupile sobilikud, pakkudes võimalust minna rajal ka koos pere või kaaslasega. Linnamaastikel toimuvate päevakutel rajad on tihtipeale läbitavad ka lapsevankriga. Taskukohane on ka päevakute osalustasu, mis varieerub enamasti laste priipääsmest kuni seitsme euroni. Päevaku üheks suurimaks eeliseks on veel mitu tundi pärast tööpäeva lõppu avatud rada, kus osaleja saab ise sobiva stardiaja valida.
Kokku toimub erinevate sarjade raames üle 300 orienteerumispäevaku aastas ning suuremates keskustes võtab iganädalaselt päevakutest osa mitusada inimest. Valitud nädalapäeval toimuvad piirkondlikud päevakud annavad hea rutiini kogu nädalaks – miks mitte seda proovida? Näiteks Tallinnas ja Tartus toimuvad päevakud neljapäeviti. Leia enda kodukoha päevakusari ja soeta pilet Stebby keskkonnast SIIT või vaata lähemalt Eesti Orienteerumisliidu kalendrist SIIT.
Värske õhk sobib kõigile
Orienteerumispäevakute eestvedaja Mait Tõnissoni sõnul pakub orienteerumine iga kord uusi elamusi, isegi samas kohas ja sama kaardiga. “Samu kontrollpunkte ja samu radu tuleb haruharva ette ning tuttav maastik avaneb sinu silme ees ja jalge all uue nurga alt. Üksi tormates tuhisevad puud suurel kiirusel mööda ja kanarbik kaardub kahte lehte, aga koos lapsega avastad samast kohast sipelgate raja või maailma kõige huvitavama oksa,” sõnab ta.
Nagu varasemalt mainitud, siis orienteerumisega alustamiseks ei ole vaja kallist varustust või sadu tunde treeningut – vajalik on esmane pealehakkamine, sest treenitus ja tarkus tuleb juba otses mõttes jooksu pealt. Ei ole saladus, et värskes õhus aktiivne liikumine on igale inimesele suure kasuteguriga, seega miks mitte teha seda eesmärgipärasel ja, võistlustuhinaga. Lisaks annavad erinevad vanusegrupid ning võistlusklassid võimaluse end kõigil proovile panna ja tänu üha populaarsemale linnaorienteerumisele ei pea sa tihti isegi kuhugi eraldi sõitma hakkama.
Vaata erinevaid orienteerumispäevakuid lähemalt Stebby keskkonnast SIIT.
Fotod: Tartu Orienteerumisneljapäevakud / Reigo Teervalt
