Mis teeb Somafitist erilise keskkonna?
Somafit paistab kindlasti teiste platvormide seast välja selle poolest, et rõhutame naiste heaolu tervikuna. Teame, et tervislik elustiil ei tulene ainult trennide tegemisest. Et naine tunneks end päriselt õnneliku, tasakaalus ja elujõulisena, vajab ta tuge nii kehalisel, vaimsel kui ka emotsionaalsel tasandil.
Meie suurim eristumine seisneb selles, et me ei paku pelgalt treeninguid, vaid toetame naise sisemist ja välist heaolu teadlikult ja mitmekihiliselt. Meie treenerid on teadlikkust ja kehakogemust väärtustavad juhendajad, kes loovad turvalise ruumi, kus iga naine saab liikuda omas rütmis. Me integreerime ning rõhutame liikumise kõrval ka taastumise, teadveloleku, emotsionaalse tasakaalu ja kehapildi temaatika olulisust. Kõik selleks, et toetada naisi kestval ja armastaval viisil, mitte ainult tulemuspõhiselt.
Somafitis on oluline ka kogukond – teadmine, et sa ei ole üksi. Meie platvormilt leiab naine mitte ainult kvaliteetseid treeninguid, vaid ka mõistmist, toetust ja inspireerivat sisu, mis paneb endasse paremini suhtuma.
Mis on siiani kõige populaarsem programm olnud?
Oleme aru saanud, et ajas koguaeg kõik muutub nagu elu ikka. Mingil hetkel on väga nõutud pilatese treeningud ning teine hetk on ruulimas jõutreening. Üldiselt võib öelda, et latti hoiab kõrgel HIIT treening – mõnus tempokas trenn, kus harjutused ei kordu ning meeleolu on sama kõrge, kui tipphetkedel pulsisagedus.
Mis tema võlu on?
Ilmselt kiire mõnus trenniamps, kus kaasatud on kogu keha, loob meis koheselt superhea tunde nii keha kui ka meele tasandil. Võib öelda, et see on justkui kiire tablett enesetunde parandamiseks – saavutatud koheselt kehatoonus, tunnetad enda südametööd, mille läbi tuleb ka eluvaim sisse ning argipäeva mured ei tundugi enam nii tõsiselt võetavad.
Milliseid lihtsaid nippe soovitaksite treeningharjumuse loomiseks?
Siinkohal jagavad oma mõtteid ja soovitusi HIIT treener Tiinu, pilatese treener Kerda ning joogaõpetaja Jana.
Triinu: Alusta väikese ja lihtsasti saavutatava eesmärgiga, näiteks 10 minutit aktiivset liikumist päevas, või 2000 sammu päevas, kui sa siiani oled teinud vaid 500. Muuda väikesed liikumisampsud endale meeldivateks ampsudeks ning naudi seda koos hea sõbra või perekonnaga. Ja kõige olulisem: ära oota motivatsiooni ega ideaalset hetke, seda ei pruugigi tulla, loo ise süsteem ja rutiin, mis toetab järjepidevust ka siis, kui tuju ei ole ja suu tahab käia kiiremini kui jalad. Leia liikumisviis mida päriselt naudid ja mille tegemist ei jõua ära oodata. Katseta erinevaid stiile, et leiaksid selle päris enda lemmiku.
Kerda: esmalt tulekski leida enda jaoks meeldivaim treeningstiil, mida tehes tunned, et sellist liikumist naudid ja juba ongi palju lihtsam olla järjepidev. Kui planeerid enda nädalat, siis planeeri ka päevad, mil trenni teed – näiteks panedki reaalselt kalendrisse kirja, mis päeval ja ajal enda jaoks trennid planeerid, täpselt nagu paned kirja enda juuksuri või arsti aja. Nii oled see aja enda jaoks juba ära planeerinud ja ongi ehk lihtsam nii öelda “kohal olla”.
Jana: mind paneb ikka ja jälle trenni tegemist valima enesetunne. Ehk soovitan kogeda erinevaid treeningstiile, aga mitte piirduda ainult ühe korraga, sest inimestele juba alateadlikult ei meeldi muutused, ning kui me anname treeningule hinnangu ühe korra põhjal, siis suure tõenäosusega ei ole see eriti adekvaatne. Treeningu kordamisel hakkab aga kooruma ka see mõnus enesetunne kehas, sest harjutuste kordumisel, närvisüsteem lõdvestub ning märkame kasutegureid pingutuse järgselt. Kuna mulle meeldib hingemaailma ning teadust kokku tuua, siis kirjutasin ühe mõnusa blogipostituse treeningharjumustest: https://somafit.ee/kuidas-luua-pusivat-treeningharjumust/ .
Mida teha siis, kui liikumine on stressirohkel ajal viimane asi, millele mõelda suudad?
Triinu: Liikumine võib just sel hetkel olla päästerõngas. Aga trenn ei pea olema intensiivne, ka 5-minutiline jalutuskäik looduses võib olla maailmapäästja, või siis raputamine koos paari sügava hingetõmbega teeb väikese restardi. Liikumine ei pea lisama koormust, see võib hoopis aidata koormat maha laadida.
Aga no olgem ausad, kui üldse pole tuju ja stress on oma haripunktis, siis aitab aeg iseendale, paar tundi rahulikus spas, saun, mõnus raamat, koogitükike ja kuum kohv. Täiesti tavalised inimlikud tegevused, mis aitavad meil olla hetkes ja nautida lihtsalt olemist. See on ka omaette oskus.
Kerda: Ära sea endale liiga suuri eesmärke ja eriti stressirohkel ajal. Võibolla suudad end kokku võtta näiteks kasvõi 10-15 minutiks, siis see on juba parem kui mitte midagi.
Võib olla, et enda keha liigutamine stressirohkel ajal aitab hoopiski närvisüsteemi maha rahustada ja mõtted selleks treeningu ajaks mujale saada. Keskendudes enda keha liikumisele ja harjutusi kaasa tehes kaasa mõelda, mis lihased töötavad ning ka hingamine võivad stressi maandada.
Jana: Siin tuleks vaadelda pilti suuremalt ehk erinevaid baasvajadusi, mis raskel ajal on tähelepanuta jäänud. On seal unepuudus või sotsiaalse poole pealt on tassike täiesti tühi, siis ehk tuleks esmalt nendega tegelema hakata ja siis jõuab järg ka treeninguteni.
Kuidas märgata seda, millal kehal treeningust väikest puhkust vaja on?
Triinu: Kui uni on häiritud, pulss puhkeseisundis tavapärasest kõrgem, pidev söögiisu, et kompenseerida energiapuudust, motivatsioon kadunud ja lihased pidevalt kanged või valutavad, siis on aeg pausiks. Samuti kui iga trenn tundub vaimselt väsitav ja mitte värskendav, siis annab keha sulle märku: “Võta aeg maha, või vastasel juhul võtan ise.” Märkame sel puhul, et oleme tihti haiged ning siis võib juba pikemat puhkust vaja minna. Ennetus, ennetus, ennetus!
Jana: Tihtipeale ei võeta puhkust enne kui mõni vigastus kohal. Seega, see on juba karjuv märguanne, et keha vajab taastumis -ja puhkeaega. Minu jaoks puhkuse kutse see, kui trenni minemise ees on tugev trots. Siin peab vaatama, ega tegemist pole juhtumisi laiskusega, aga just selline “kõhutunne”, et miski on justkui valesti ja ei taha minna, siis soovitan asendada treeningut millegi teisega ehk hoopis raamatu lugemine või välikohvikus istumine on sellel hetkel toetavam.
Venitamine on saanud nii palju kriitikat kui ka kiitust? Millal siis venitada üldse tasuks?
Triinu: Tõepoolest pole venitamine/rullimine kuidagi seotud parema ega kiirema taastumisega, siin aitab vaid puhkus ja aeg. Küll aga soovitan enne trenni dünaamilist soojendust või soojendusseeriaid, et keha treeninguks ette valmistada. Venitamine ei tee meist automaatselt maailma kõige painduvamaid inimesi või ei hoia meie keha vigastustevaba, aga see võib parandada keha tunnetust ja liikuvust, kui see on eesmärgipärane ja järjepidev.
Mina armastan teha venitusi peale trenni puhtalt lõõgastumise ja pulsi mahasaamise eesmärgil. Selleks, et tulla korra kehasse, rahuneda, lõdvestuda, hingata. Kes siis ei tahaks peale trenni korra selili maha visata ja põlved kaissu võtta, vägagi lõõgastav ja just see võikski eesmärk olla.
Kerda: Venitamisega võib tõesti olla pigem tegu platseebo efektiga. Ehk kui sa oled tavaliselt harjunud peale treeningut venitama ja see tekitab sulle hea tunde, siis miks mitte seda ka jätkata.
Jana: Jah, trennijärgne venitust ei ole suure kasuteguriga, kuna see siiski ei leevenda trenni järgset lihasvalu. Küll aga tasub venitada regulaarsete ja sihipäraste treeningute raames – nt jooga, mis aitab kaasa keha üldisele painduvusele ja liikuvusele ning aktiveerib meie parasümpaatilist närvisüsteemi taastades sellega organismi ressursse.
Mis on see harjutus või lihasgrupp, mille treenimist kardetakse kõige rohkem?
Triinu: Tõenäoliselt jalapäev on see kurjajuur. Paljud “unustavad” jalatrenni olulisuse või ei tee seda piisavalt intensiivselt, sest see nõuab palju energiat ja taastumisaega. Samas tugevad jalad on kogu keha vundament, harjutused aga alati mitte kõige mõnusamad. Kindlasti võiks rohkem teha ka täiesti oma kehajõul teostatavaid harjutusi nagu kätekõverdused, plangud, surumised, tõmbamised.
Kerda: Mulle tundub, et varasemalt kardetud ülakeha treenimine naiste seas on nüüdseks pigem hoopis vastupidisemaks muutunud. Pigem paljud naised naudivad ka ülakeha trenne ja soovivad saada ilusaid vormis õlgasid ja käsi.
Teine lihasgrupp, mida klientide kogemusest olen märganud, mida võibolla mõned naised soovivad vältida treenimisel, on reie nelipealihas ehk reie esiosa lihased, et mitte jalgu nii öelda suuremaks treenida. Aga muidugi on see eelistuse küsimus.
Jana: Naised ilmselt pelgavad kõige enam jõutreeningus ülakehaga seonduvaid harjutusi, kuna kardetakse minna “laiaks”, mis on totaalne müüt, sest selle saavutamiseks läheb vaja ikka suurt pühendumist. Jooga maailmas on ilmselt üleüldiselt kardetud venituste pool. Tihti arvatakse, et jooga ei sobi just selle tõttu, et inimene ei ole painduv. Jooga on aga igaühe enda teekond ning venitus on selle juures üks väike osa. Nii asenditele, kui ka venitusele läheneb joogas inimene ainult endast lähtuvalt, mitte õpetajast või naaber matil olevast Nelest.
Kui eelnev oli sinu jaoks inspireeriv ja tõmbas moti lakke, siis Somafit treeningplatvormi liikmelisuse saad osta -> SIIT.
