fbpx

Poksi peetakse sageli meeste spordialaks, sest see on võitluslik ja tundub agressiivne ning jõhkravõitu. Kõlab ehk üllatavalt, kuid tegelikult on poks põnev spordiala, millest võivad naisedki omajagu kasu ammutada. 

NKA ehk Tartu Naiste Kickpoksi Akadeemia treener Boris Adelmaa ütleb, et kes arvab, et poks naistele ei sobi, kasutab ilmselt veel nuputelefoni ja tapeedi asemel kleebib seintele ajalehti! Tema sõnul ei ole poks mitte ainult väga tõhus füüsilise vormi lihvija, vaid sellel on hea mõju ka vaimule.

Tasa sõuad, kaugele jõuad

Boris Adelmaa nendib, et võitlusspordiga alustades on hea füüsiline vorm kindlasti eelis, kuid näiteks Tai poks ja kikkpoks sobivad hästi ka algajatele, kelle füüsiline vorm on kehvavõitu.  

“Siia sobib hästi vanasõna: “Tasa sõuad, kaugele jõuad”, mis kehtib tegelikult iga spordialaga alustamise puhul,” viitab Adelmaa. Ta selgitab, et alustades rahulikult ja liikudes järk-järgult edasi, saavutad kaugema eesmärgi. Esmalt tasub leida kvalifitseeritud treener, kes mõistab harrastaja eesmärke ja oskab koostada sobiva treeningkava (kui plaanis on käia personaaltreeningutes). Kui aga on plaan käia rühmatrennis, siis on oluline leida treeningrühm, kus on sarnased algajad. See aitab luua toetava keskkonna, kus saab õpetada, õppida ja areneda oma tempos.

See, missuguse poksistiili võiks valida treeningutega alustaja, sõltub Adelmaa sõnul individuaalsetest eelistustest ja tingimustest. Näiteks võib olla mugavam alustada treeningut seal, kus sõbrad juba käivad, kuna tuttavad loovad toetava keskkonna. 

“Kui rääkida stiilidest, kus on suur rõhk püstivõitlusel, siis minu isiklik reiting koosneb püstivõitluse aladest ja hindan ma neid mitmekülgsuse järgi,” toob Adelmaa välja enda soovitused. 

  • Tai poks ehk Muay Thai — kõige efektiivsem ja mitmekülgsem püstivõitlus. Arsenalis on nii jalad, põlved, käed kui ka küünarnukid. Lisaks lähivõitlus klintšis. 
  • Kikkpoks — väga dünaamiline ja efektne spordiala, mille arsenalis on nii käte, jalgade kui ka põlvelöögid.
  • Klassikaline poks — löögid ainult kätega.

Sparring pole kohustuslik

Nii mõnelegi, kes sooviks poksi proovida, valmistab hirmu mõte sparringust ehk sellest, et ühel hetkel tuleb poksikoti asemel astuda vastamise teise inimesega. Boris Adelmaa märgib aga, et enamiku nende jaoks, kes tegelevad võitlusspordiga,  on see tegelikult loomulik areng. 

Ta selgitab, et on igas võitlusspordi alas, mis enne reitingus välja said toodud (Tai, kikk- ja klassikaline poks), on kolm peamist suunda. Esimene on professionaalne sport, ehk igapäevatöö. millega teenitakse raha. Teine on amatöörsport, kus eesmärgiks on tiitlite (näiteks Eesti, Euroopa või maailmameister) võitmine. See on samuti raske töö. Kolmas on aga kommertssport, kus tavaline inimene tegeleb oma igapäevaste asjadega ja käib vahepeal trennis, makstes treeningu eest. Kõik alustavad enamasti kommertsspordist. Tuled trenni, teed harjutusi poksikotil, käpikutel, partneriga ilma sparrimata ja sellele tasemele jääda on täiesti normaalne. Mõned sportlased aga soovivad teatud taseme saavutamisel ennast proovile panna ja teha sparringut, et aru saada, kuidas nad päriselt poksida oskavad. See on samuti väga loomulik reaktsioon, olenemata soost. 

“Kui inimene on valmis ja soovib proovida sparrimist, on treeneri tähtsaim eesmärk teha endast kõik, et sportlase esimene kogemus oleks positiivne. On oluline järk-järgult suurendada intensiivsust ja raskusastet,” ütleb Adelmaa. Ta lisab, et edasi liikudes võib treenija soovi korral jääda kommertssporti tasemele või liikuda võistlevate sportlaste hulka, kas amatööride või professionaalide tasemele, kus sparrimine on treeningprotsessi lahutamatu osa. Sparrimine simuleerib reaalset võistlusolukorda ja aitab tuvastada vigu ja tehnilisi puudujääke, mis võivad treeningprotsessis jääda märkamata. Seega, sparrimine ei ole alati seotud poksiga  ja poks ei ole alati seotud sparrimisega. Kõik sõltub eesmärkidest ja ambitsioonidest.

Aitab emotsioone vabastada

Vaieldamatult teeb poks füüsiliselt tugevamaks, kuid kas ja kuidas mõjutab see pead ehk psüühikat? “Julgen öelda, et minu arvates on võitlussport parim valik inimestele, kellel avalduvad läbipõlemise, depressiooni või ärevushäirete sümptomid,” lausub Boris Adelmaa. 

Poksimine aitab tema sõnul välja elada kogunenud emotsioone ja ei lase neil n-ö kivistuda. Samuti toniseerib poksimine uitnärvi ja närvisüsteemi üldiselt ja see vähendab stressi ning parandab üldist enesetunnet. 

“Lisaks, kui sa tuled trenni hoolimata halvast ilmast või valusast jalast ja suudad treeningu ära teha, annab see rahulolu, mis soodustab oluliste hormoonide, nagu dopamiini, oksütotsiini ja endorfiinide vabanemist,” toob Adelmaa välja selle, kuidas aitab poks ja treeningud üldiselt tunda ennast õnneliku, energilise ja tervena. 

Kummutame müüte ehk poks on male, kus iga käik loeb

Poksi ümber on ajast-aega levinud mõned väärarusaamad. Et müüdid ei takistaks selle tegelikult väga ägeda spordialaga tegelemist, kummutab NKA poksitreener Boris Adelmaa mõned enamlevinud uskumused.

  1. Poks on vägivaldne ning poksijad on agressiivsed ka väljaspool poksiringi 

Tõeline sportlane on vastupidi väga rahulik ja enesekindel. Esimene põhireegel mida pädevad treenerid selgitavad on see, et trennis õpitud tehnikaid ei kasutata igapäevaelus teistele millegi tõestamiseks. Enesekaitse on muidugi eraldi küsimus. Lisaks – poksija, kes on treeninud näiteks 1,5 tundi, on pärast trenni nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt nii tühi, et ta lihtsalt ei jõua ega viitsi agressiivne olla. Sageli on agressiivsed inimesed need, kellel on lahendamata emotsionaalsed probleemid, mis võivad välja paiskuda valele objektile. Seega agressiivsus on pigem ebakindluse märk, millele ei tasu reageerida. Tõeline jõud seisneb selles, et sul on võimalus näidata oma üleolekut, aga sa ei tee seda. 

  1. Poks sobib ainult meestele

Kui keegi arvab, et poks sobib ainult meestele, siis ilmselt kasutab ta veel nuputelefoni ja tapeedi asemel kleebib seintele ajalehti. Selle eitamine, et naised saavad ja võivad poksida, näitab pigem arusaamatust kaasaegsest maailmast ja soolisest võrdõiguslikkusest. Iga spordisaali uksed peaksid olema avatud kõigile. Millisel tasemel keegi alaga tegeleb, on pigem igaühe isiklik valik.

  1. Poks treenib ainult käelihaseid

Kuna räägime taipoksist ja kikkpoksist, võin julgelt öelda, et treenitakse peaaegu kõiki keha lihaseid, erineval määral. Tugevad jalad on meie vundament, tugev kere on meie kindlus.

  1. Mida tugevam oled või mida tugevamini lööd, seda paremini sul poksis läheb

Loomulikult on löögijõud oluline, kuid poksis ei ole see kõik. Tugevus aitab, aga see ei pruugi päästa. Igaüks, kes tugineb ainult jõule, kohtub varem või hiljem vastasega, kes on tehniliselt tugevam, targem, kiirem. Tõeline meister kombineerib jõudu oskuse, vastupidavuse ja mõtlemisvõimega poksiringis. Kui poksija toetub ainult oma jõule, on oht, et ta kaotab targemale vastasele, kes oskab tema liigutusi ette näha, vältida tugevaid lööke ja karistada eksimusi. Poks on male, kus iga käik loeb. Küsimus ei ole mitte ainult selles, kuidas sa lööd, vaid ka selles, millal ja kuhu lööd. Nii et selleks, et poksiringis domineerida, tuleb töötada kõigi aspektidega alates löögijõust kuni kiiruse, tehnika, taktika ja psühholoogilise ettevalmistuseni.

Sobiva poksitreeningu saad valida Stebbyst SIIT. Üle 9000 võimaluse tervise kontrollimiseks ja heaolu parandamiseks ning ideid aktiivseteks tegevusteks leiad Stebby veebilehelt SIIT.

Sarnased postitused

Vaata kõiki