Raha paneb rattad käima, aga kas ka tervise? Swedbank #Kogumispäevik üks eestvedaja Grete Koho nügib ja suunab kõiki tervislikumale rahateele ning innustab nippide ja trikkidega tegema targemaid finantsotsuseid. Kas oled mõelnud, et tegelikult on vaimne ja füüsiline tervis samuti rahaga seotud ning sinu heaolu võib paljuski sõltuda sellest, kui palju oled kogunud finantstarkust.
Kuula Stebby “Samm-sammult heaoluni!” taskuhäälingust lähemalt:
- investeerimine – kas vaid raha paigutamine?
- nippe, kuidas (soodsalt) tervist edendada,
- kuidas kogukond võib toetada sinu eesmärke.
Episoodi “Samm-sammult investeerimisest tervisesse (nii rahaga kui rahata)!” leiad Spotifyst või RSS.com.
Mis on investeerimine?
Kui vaadata sõnaraamatuid, siis investeeritakse rahaga ja seda tehakse lihtsal põhjusel – hilisema tulu saamiseks. Koho sõnul kasutame me seda tänapäeval aga palju laiemalt.
“Rahamaailmas tõesti tähendab see, et seda tehakse tulu saamise eesmärgil ja see on pikaajaline tegevus. Aga investeerimise väga suur osa on ka tervisesse investeerimine ehk siis tegelikult saab siin väga palju paralleele tõmmata rahasse investeerimisega, kuna sealtki saad sa tulu – tunned ennast paremini, elad kauem ja ennetad haigusi.”
Ehk tervisesse investeerimine on eluviisi osa nagu investeerimine aktsiatesse, fondidesse või kinnisvarasse. Koho sõnul tasub aga investeerimisega nii tervisesse kui rahaga mujale olla ettevaatlik, sest tulemused ei saa olla kohesed: “Investeerimismaailmas me teame, et on olemas väga kahtlased kiiresti rikastumise viisid ja mitte kunagi ei ole mõtet neist kinni haarata, sest tõenäoliselt on see püramiidskeem. Tegelikult on tervisesse investeerimisega samamoodi. Hoiduge nii kiiresti rikastumise ja koheselt tervendavatest viisidest või nippidest, sest need enamasti ei toimi.”
Rahatarkus ja tervislik eluviis käivad käsikäes
Tegelikult räägitakse üha enam rahatarkuse asemel aina rahalisest heaolust, mille suur osa ongi vaimne ja füüsiline tervis. Tervist ja rahatarkust või rahalist heaolu ei saagi eraldiseisvalt võtta, sest vaimne ja füüsiline tervis ning finantsvõimekus on justkui üksteist toetavad, mille abil meil on jaksu tegeleda nii ühe kui teisega.
“Mitmed uuringud näitavadki, et mida suurem on rahaline heaolu, seda parem on füüsiline ja vaimne tervis. Näiteks ühes uuringus vastas 72 protsenti inimestest, et vaimse tervise probleemid on nende rahalist olukorda halvendanud. Sealt ka näide, et kui su vaimne ja füüsiline tervis on juba kannatada saanud, siis tegelikult sa ei suuda ka tööl maksimaalselt panustada, mis tähendab seda, et võib-olla sa pead töökoormust vähendama, aga sealt tuleb eelarvesse veel suurem auk,” sõnab Koho.
Eestis teatakse teooriat, aga praktikas kasutatakse seda vähe
Swedbank on läbi viinud mitmeid rahatarkuse uuringuid nii Eestis kui Skandinaavias, mille tulemused on Koho sõnul rõõmustavad ja kurvaks tegevad samaaegselt. Ühest küljest on eestlaste teoreetilised teadmised rahatarkusest väga kõrged. Seda juba koolieast, mil tehakse erinevaid PISA ja rahatarkuse teste, kus teatakse täpselt liitintressist ja raha kasvatamisest, kuid päriselus neid teadmisi ellu ei viida.
Sama kehtib ka täiskasvanutele: “Olukord ei ole kiita ning pigem on seis pingeline. Paljudel inimestel puuduvad säästud ja turvavõrgustik ning on ka ebakindlustunne tulevikule ehk siis pensionipõlvele mõeldes.”
Koho toob tervise- ja rahateooria sarnasuse vahel näite, et me kõik teame tervisliku toitumise alustest ja ideest, kuid õhtu lõpuks minnakse ikka McDonaldsisse. Täpselt nii on ka igapäevaste finantsotsustega, mil teadmised säästmisest on, kuid siiski minnakse lihtsama vastupanu teed.
Alusta väikeste sammudega
Investeerimistarkus peitub mõõdukates sammudes. Koho nimetab seda tervislike finantsotsuste näitel “rahatarkuse trepiks”, mis rakendub ka tervisesse investeerimisel.
- Esmalt tasub leida endale eesmärk, mis on piisavalt suur, et märkaksid muutust, kuid mitte utoopiline, et paistaks kättesaamatu.
- Seejärel vastates küsimusele “Miks?”, on võimalik leida motivaator(id), mis sind selle suunas liigutama paneb.
- Järgnevalt on vaja paika panna eelarve. Kui finantsmaailmas tähendab see enamasti raha, siis tervisesse panustamisel on enamasti eelarveks aja ja võimaluste kombinatsioon. Kui sul puudub ajaline ressurss tervisesse panustamiseks, siis leia see kokkuhoid oma nädalas või kombineeri tegevusi, mis arendaksid sinu tervist.
- Tekita säästupuhver ehk kui rahakoti puhul tähendaks see kogumist ootamatuteks väljaminekuteks, siis tervise puhul on selle mõte arendada ja toetada tervist pidevalt nii, et ootamatult raskel ajal on sul sisemist ressurssi toimida ka pingelisemates olukordades.
Planeerimise ja tegutsemise juures on Koho sõnul ohuks frustratsioon, kui saadakse esimesel kontrollringil aru oma kehvast seisust, olgu selleks raha või tervis: “Kui hakkad auditit tegema. siis ole enda vastu helde ja kiida ennast selle eest, et sa oled sellega algust teinud. Kui sul kohe tulemusi ei tule, siis ära lase pead norgu.”
Nipid tervisesse investeerimiseks
- Küsi endalt, kuhu sa soovid jõuda ja seejärel sea eesmärke.
- Otsi inimesed, kellega koos meelistegevusi teha.
- Planeeri oma aega ette, et oleks ajalist ressurssi tervisega tegeleda.
- Prioritiseeri tervis oma igapäevas kõrgemale astmele.
- Võimalusel kombineeri tegevusi, mis on head nii vaimule kui füüsilisele tervisele.
- Spordivarustust osta hooajavälisel ajal või allahindluste perioodil.
- Kui kutsutakse terviseuuringule, siis kasuta seda tasuta võimalust.
Episoodi “Samm-sammult investeerimisest tervisesse (nii rahaga kui rahata)!” leiad Spotifyst või RSS.com.
8500 võimalust heaolusse investeerida leiadveebilehelt stebby.eu.
