Jalgarattasõit on eestlastel tihti selge juba lapsepõlvest, kuid üha vanemaks saades jääb keldris tolmu koguv ratas rohkem unustusse. Kui sul on toimiv ratas olemas, siis miks mitte seda kasutada? Jalgrattasõit on üks lihtsamaid võimalusi liiklemiseks, tervise edendamiseks ja keskkonnale kummarduse tegemiseks.
Olgugi, et Eesti ilm on muutlik, ei ole veel hilja suve lõpus oma kaherattaline välja otsida ja nautida sellega veeremist kogu sügise. Ja miks mitte ka talve. Tuletame meelde, miks rattasõit on kasulik nii sulle kui teistele kaheksal erineval viisil.
Leia rattaretked, -rendid, -üritused ja trennid Stebby teenuste seast SIIT.
Rattasõit paneb kogu keha käima
Igapäevane jalgrattasõit on madala koormusega treening, mis annab vastu laia valiku füüsilisi ja vaimseid hüvesid. Kui madal koormus ja kulgemine pole sulle, siis jalgrattasõidust annab välja pigistada ka igapäevase treeningu. Küsimus on vaid tahtes ja ajas.
Jalgrattasõit on suurepärane viis südame-veresoonkonna töö parandamiseks. Briti Südamefondi andmetel võib regulaarne jalgrattasõit vähendada südamehaiguste riski kuni 50%. Riski vähendamiseks piisab juba 20-30 minutist päevas tööle-koju sõidust. Rattaga vuramin tugevdab südamelihaseid, alandab pulssi puhkeolekus ja vähendab rasvumist.
Hea võimalus kaloripõletuseks. Harvardi ülikool märgib, et umbes 70 kilogrammi kaaluv inimene põletab 30-minutilise jalgrattasõidu ajal ligikaudu 300 kalorit ehk regulaarne jalgrattasõit aitab säilitada tervislikku kehakaalu.
Positiivne tõuge vaimule. Me teame, et iga värskes õhus liikumine on meie endorfiinitasemele hea, kuid kujuta ette, et juba töölesõit päikesetõusuga maandab su stressi ja ärevust ning sealt naasmine annab vaimule päevast puhkust.
Suurendab lihasjõudu ja painduvust. Jalgrattaga liikumine treenib kindlasti tugevamaks keha alaosa, kuid on kasulik ka liigestele ning kogu kehale. Kange kehaga hommikul ärkamine ei ole mõnus, seega pane jalad kergelt väntadega liikuma ja lõika sellest kasu.
Jalgrattasõit ei ole kasu vaid sulle, vaid ühiskonnale laiemalt
Kasvuhoonegaasid on kliimaoht, mida saab rattaga sõites vähendada. Euroopa Jalgratturite Föderatsiooni (ECF) uuring tõi esile, et kui teised eurooplased sõidaksid jalgrattaga sama palju kui taanlased (umbes 2,6 km päevas), võiks süsinikdioksiidi heitkoguseid vähendada aastas 7 miljoni tonni võrra.
Istud koos teistega ummikus? Rattaga oled pidevas liikumises. Jalgrattad on esiteks väiksemad ja neid mahub rohkem liikuma, kuid suuremates linnades, kaasa arvatud Tallinnas, võib jalgratas olla kiirem ja väiksem stressitekitaja koduteel. Näiteks Tartu linnas on toimiv rattaringluse projekt, millega on võimalik kümnetest kohtadest võtta ratas ja teha oma tiirud mugavalt. Rattaringluse leiad Stebbyst SIIT.
Kui sõidad autoga üksi ning kütusehinnad ajavad pea valutama, siis jalgratas on kulutõhus. Pane kütusest üle jäänud raha säästuna kasvama või planeeri enda päeva selle eest midagi toredat. Ka jalgratta parkimine on tasuta ning sellega pääseb linnas pea igale poole ligi. Jalgrattaga sõidu sääst aastas puhtalt transpordikuludest võib olla üle 300 euro, rääkimata auto hooldamisest.
Liikumisviis läbi aasta. Kuigi Eestis oleme tihti kimpus lume või sellest tingitud “pudruga”, siis jalgrataste valik on piisavalt suur, et turult leiab ka mudeleid, mis saavad selle kõigega hakkama. Üheks näiteks saab tuua fatbike stiilis rattad, mille lai rehv hoiab sind alati pinnal ja stabiilsena. Kui sind ei kõiguta külmaga sõitmine, siis pole enam ühtegi takistust.
Sügisene päike on kohal, teed on kuivad ja hommikud veel soojad – võta ratas välja, kiiver pähe ja võta kõigest eelmainitust kasu. Alustamine on raskeim osa, harjumuse tekkimisel hakkad seda rohkem nautima.
Üritusi, rente, mänge ja trenne ratastel leiad Stebbyst SIIT
