Töölõuna puhul on meil enamasti valida nelja võimaluse vahel:
- süüa söögikohas, mis asub töökohas või selle lähedal
- tellida toit töökohale
- võtta oma valmistatud toit kodust kaasa (ja seda vajadusel/võimalusel töökoha köögis/puhkeruumis soojendada)
- osta toit poest kaasa (ja seda vajadusel/võimalusel töökoha köögis/puhkeruumis soojendada)
Igal variandil on omad eelised, mõni on taskukohasem, mõni mugavam. Toitumisteadlaste soovitusel peaks lõunasöök aga kindlasti olema soe söök ning selle energiasisaldus võiks moodustada 25–35% päevasest energiavajadusest.
Mida saab teha töökohal?
Kui töö on korraldatud mitmes vahetuses, peaks puhkepauside kavandamisel arvestama ka välja kujunenud ning füsioloogiliselt sobivaid söögiaegu. Näiteks õhtuse vahetuse töötajate puhul võiks arvestada , et hea aeg söömiseks on ajavahemikus 19–20. Öise vahetuse töötajate pauside puhul tuleks aga meeles pidada, et nende puhul oleks sobivaim aeg hommikusöögipausiks kella 6 paiku.
Parim ajavahemik lõunasöögi söömiseks on 12–14 vahel. Korraldage töö sel moel, et inimesed saaksid oma lõunasöögi süüa just selles optimaalses ajavahemikus.
Kui töökohal on kohapeal oma toitlustaja, siis seiske hea selle eest, et salativalik oleks mitmekesine ning seda saaks ise tõsta nii palju kui on soov. Salatit võiks olla võimalik ka kaasa võtta. Hind peaks olema soodne või sisalduma prae hinnas.
Iga päev võiks menüüs olla rohkelt köögivilju sisaldavaid roogi, mis on oma hinnalt teistest roogadest soodsamad. Leib (soovitavalt täistera-, rukki- või seemneleib) võiks olla tasuta. Joogivaliku osas võiks põhirõhk olla veel (soovituslikult tasuta) piimatoodetel ja mahlal. Magustoitude osas eelistada puuvilju-marju ja värskeid salateid neist või vähese suhkruga valmistatud puuviljadel-marjadel, piimatoodetel või teraviljatoodetel põhinevaid roogi.
Mida saab teha ise?
Lõunasööki planeerides tuleks meeles pidada, et toitumine on tervik – paralleelselt peaks arvestama valikuid hommiku- ja õhtusöögi osas, energiavajadust ja liikumise osatähtsust päevas, piisavat põhitoitainete tasakaalu. Sööge nädala lõikes mitmekesiselt, katsetades aeg-ajalt täiesti uusi köögi- ja puuvilju ning erinevaid roogi.
Lõunasööki ise komplekteerides tuleks jälgida, et saadakse vajadusele vastavalt energiat – seega võiks praele lisaks süüa leiba ja puuvilja, kuid lahjema supi juurde võib lisaks leivale võtta ka mõne magustoidu. Teraviljatooted ning puu- ja köögiviljad ja marjad sisaldavad kiudaineid, mis aitavad kaasa täiskõhutunde tekkimisele ning aitavad hoida seedimist korras.
Ostes aga ainult köögivilju, toorsalatit, puuvilju ja/või võileivamaterjali, võib sellest korralikuks lõunasöögiks liiga väheks jääda.
Magustoiduks tuleks eelistada puuvilju ja marju, hästi sobib ka väike tops maitsestamata jogurtit või kohupiima, millele lisage värskeid, külmutatud või kuivatatud suhkrustamata marju-puuvilju, kama, kaerahelbeid vms.
Ükskõik, kas sööd väljas või paned ise omale lõuna kokku, võiksid teha seda võimalusel vastavalt taldrikureeglile.
Taldrikureegel:
- erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust
- põhitoit, nagu kala, kana või (linnu)liha võiks moodustada umbes veerandi
- lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid vms ülejäänud veerandi
Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust.
Lõpetuseks, lõunasööki vahele jätta ei ole hea mõte. Kui seda juhtub sageli, vähendab see nii energiataset kui ka töövõimet ja suurendab vastuvõtlikkust haigustele. Lisaks oht süüa kaotatu järgmise toidukorraga tasa ning enamgi veel. Toitumine läheb tasakaalust välja ja tekib risk ülekaalule.
Allikas: Terviseinfo.ee “Tervislik töölõuna”(kasutatud 25.02.2019)
Lisalugemist:
www.terviseinfo.ee/et/toitumissoovitused
www.toitumine.ee
www.nutridata.ee
