Suvised tervisemured ei tohiks olla kellelegi võõrad – võimalikud hammustused, kukkumised, allergiad, veeõnnetused, põletused ja palju muud. Kuidas aga nende muredega õigesti ümber käia? Et valmis olla ootamatusteks nii maal kui linnas, võtsime ühendust Tallinna kiirabi õde-brigaadijuhi Monica Jõekeerdiga, et üle käia kõige olulisemad mured ning lahendused võimalike olukordade puhul.
Jõekeerd tõdeb, et kiirabi töötempo suvel ei pruugi erineda teistest hooaegadest, kuid teada on, et kuumemad ilmad viivad inimesed suvekodudesse, mis toob kaasa maakonna brigaadidele veidi rohkem tööd.
Millised on enamlevinud terviseprobleemid suvel?
Terviseprobleemid aastaaega ei küsi, kuid on tõsi, et soojemate ilmade saabudes on rohkem väljakutseid seotud traumade, allergiate, põletuste ja hammustustega. Suvel suureneb ka alkoholi tarbimine ning sellest tulenevalt vägitegude ettevõtmised, mis meile omajagu tööd pakuvad.
Kas mõningaid probleeme saaks ka lihtsasti ennetada?
Kergliiklusvahendite, nagu (elektri)tõukerattad, jalgrattad, rulluisud, jms, peab kindlasti tähelepanu pöörama kaitsevarustusele ning olukorrast lähtuvalt mõistlikule sõidukiirusele. Kiiver on inimese üks parimaid sõpru ning kaitseb õnnetuse korral tõsiste peavigastuste eest.
Inimene, kellel on teada tõsised allergilised reaktsioonid toiduainetele, nõelamisele vms, võiks oma sõpradele ja lähedastele õpetada, kuidas allergilist reaktsiooni ära tunda ning kuidas kasutada EpiPeni (adrenaliin). Sõpradega väljas olles hoida EpiPen endaga alati kaasas ning öelda, kus see asub.
Laste puhul tasub silm peal hoida igal sekundil, sest õnnetused lastega juhtuvad alati ootamatult. Batuudid on laste traumade üks suurimaid põhjustajaid, mistõttu ei tohiks batuudil olla üle ühe lapse korraga.
Millised baasteadmised aitaksid suvel kiirabi tööd vähendada?
Suve silmas pidades peab esiteks ütlema, et vesi, vesi, vesi! Kuumade ilmadega vajab organism ka rohkem vedelikku. Vee tasakaalukas tarbimine aitab vältida kuumakurnatuse tekkimist kui ka üldist mahukahanemist ehk dehüdratsiooni.
Valu korral alustada juba ise valuravi võtmisega. Täiskasvanu esmane valuravi võiks olla paratsetamool 1000 mg vajadusel iga 6 tunni tagant. Sellele võib lisaks võtta ning paratsetamooliga kombineerida ka nt ibuprofeeni iga 8 tunni tagant. Tihtipeale kutsutakse kiirabi välja valu tõttu, kuid valuravi pole võetud või on seda võetud liiga väikestes kogustes.
Hädaabi ABC erinevate juhtumite korral
- Olles tunnistajaks hädaolukorrale, kus inimesele on vaja kutsuda kiirabi, hinga esiteks korraks rahulikult sisse ja välja. Helista 112 ning püsi liinil kuni vastatakse. Häirekeskus soovib teada:
1) Mis on juhtunud?
2) Kus olukord on juhtunud?
3) Kellega antud olukord juhtus?
Häirekeskus küsib juurde ka lisaküsimusi ning vajadusel küsib infot ka teiste vigastatute kohta (nt liiklusõnnetused, põlengud). Häirekeskuse töötaja annab juhised, kuidas sündmuskohal edasi tegutseda. Võimalusel otsida välja abivajaja dokument.
- Kui inimene ei hinga, palun hakka elustama ja kutsu abi! Oleme praktikas kahjuks tihti peale lugenud häirekeskuse lisainfost, et teataja ei julge abivajajale ligi minna või puutuda. Tahan rõhutada ühte: kui inimene on surnud, siis halvemaks asja teha ei saa, aga tegutsema hakates võib päästa kellegi elu!
Tänased elustamise juhendid näevad ette, et kui inimene ei hinga või hingab ebaefektiivselt ehk agonaalselt, tuleb kannatanu asetada selili ning alustada südamemassaažiga kiirabi saabumiseni. Kui kõrvalseisjaid on rohkem kui üks, oleks suurepärane südamemassaaži tegija efektiivsuse jaoks välja vahetada vähemalt iga 2 minuti tagant minimaalse pausiga.
- Kui näed inimest krambitamas, oleks hea kellalt jälgida, kui kaua kramp kestab. See on oluline info meditsiinitöötajatele. Teiseks saab jälgida, et inimene ei vigastaks ennast ehk võtta ära prillid ning hoida inimest teravate esemete või mööbli eest. Kindlasti ei tohi krambitavale inimesele panna midagi suhu või krambitavat inimest jõuga kinni hoida. Krambi lõppedes panna isik külili asendisse kiirabi saabumiseni.
- Põletuste korral panna põletada saanud koht koheselt jaheda, kuid mitte külma (!) vee alla või panna põletuse peale rohkelt BurnJel geeli, et alustada jahutamist vajadusel kuni kiirabi saabumiseni.
Põletustele EI TOHI peale panna pantenooli, sest see tekitab kileja kihi, mis ei lase põletuse kohast kuumusel väljuda, ning lisaks veel hapukoort, sest selles sisalduvad rasvained ei juhi samuti kuumust põletuskohalt eemale!
- Verejooksude korral alustada surve asetamisega verejooksule – olgu selleks lõikehaav näpul või suurem vigastus kuskil mujal. Jäseme verejooksu korral võiks jäseme tõsta samal ajal üles. Ninaverejooksu korral on oluline kallutada pea ja keha kergelt ette ning suhu valgunud veri sülitada välja, vältimaks vere sattumist seedekulglasse. Ninasõõrmed tuleb suruda tugevalt kokku vähemalt 15 minutit järjest. Võimalusel asetada ninale ja kuklale jahe kompress, mis ahendab veresooni. Kui verejooks nende abinõude järel 15–30 minuti järel kinni ei jää, kutsuda kiirabi või pöörduda EMOsse.
- Suure inertsiga trauma puhul nagu näiteks kõrgusest kukkumine, autolt löögi saamine, tuleb arvestada potentsiaalse lülisamba traumaga, mistõttu ei tohi kannatanut liigutada kiirabi saabumiseni. Kui abivajaja on teadvusel, siis tasub temaga suhelda ning teda rahustada.
Millal kutsuda välja kiirabi, minna erakorralise meditsiini osakonda või ravida kodus?
Kiirabi funktsioon on patsiendi eluohtliku seisundi tuvastamine, stabiliseerimine ning transportimine haiglasse. Kiirabi pakub meditsiinilist abi olukorras, kus abivajaja vajab seda vältimatult või kiirelt.
Erakorralise meditsiini osakonnas aga pakutakse vältimatut meditsiinilist abi, mille edasilükkamise korral või osutamata jätmisel võib inimene surra või saada püsiva tervisekahjustuse.
Kahtluse korral, kas tervisemure vajab erakorralist või esmatasandi käsitlust, võib helistada perearsti nõuandetelefonile 1220, mis töötab ööpäevaringselt.
Väikelaste ohutuse ABC
Väikelapsed kasutavad oma suud asjade tundma õppimiseks ehk väga palju, nende jaoks uusi asju satub suhu ja seda väga kiiresti. Kriitiliselt tasuks üle vaadata lastega viibitavad kohad just läbi lapse silmade. Suhu võivad sattuda nii mürgised marjad ning kätte taimed, mis puudutamisel nahka, silmi või limaskesta ärritavad. Kõigil meist võiks telefonis olla salvestatud Mürgistusteabekeskuse infoliin 16662, kust saab infot edasise käitumise osas.
Samuti on lapsed vägagi altid tõmbuma veekogude lähedale. Järgmine kord järves, meres või basseinis ujudes vaata üle lapse ujumisrõivastus ning kui hästi ta vees silma jääb. Roosad, punased ja neoonkollased toonid paistavad veekogust kõige paremini silma ning võivad kriitilisel hetkel muutuda elupäästvaks.
Meditsiinikoti sisu nõuanded
- Haavad ja verejooksud: erisuuruses plaastrid, sidemerullid, haavatampoonid, antiseptik. Haava puhastuseks sobib nt Octenisept või Prontosan lahus.
- Valuravi ja palavik: Kontrollida, et kodus on olemas töötav kraadiklaas. Laste puhul on oluline anda palaviku alandavaid ravimeid kaalu mitte vanuse järgi:
- paratsetamool 15 mg/kg vajadusel iga 6 tunni tagant.
- ibuprofeen 10 mg/kg vajadusel iga 8 tunni tagant.
Täiskasvanu paratsetamooli kogus on 1000 mg vajadusel iga 6 tunni tagant, ibuprofeeni puhul 400 mg vajadusel iga 8 tunni tagant.
- Spasmilised valud: nagu sapipõie, neerukivide ja menstruatsiooni valude korral, võiks kodus olla spasmolüütikum NoSpa, mida võtta 40–80 mg iga 8 tunni tagant.
- Põletused: BurnJel või Burnshield põletusgeel, haavatampoonid.
- Kõrvetised: antratsiidid nagu Rennie; kõhukinnisuse korral Microlax, Duphalac; kõhulahtisuse puhul Smecta, gaaside korral Espumisan.
- Allergiad: antihistaaminikumid nagu Zyrtec, Loratadiin või Klemastiin. Meeles peab hoidma, et erineva toimeaine antihistamiine ei tohiks koos võtta. Kui on esinenud varasemalt tõsist allergilist reaktsiooni ehk anafülaksiat, peaks alati olemas olema ka EpiPen.
Lõpetuseks nautige suve ja tehke kõike mõistlikkuse piires, ärge unustage igapäevaseid ravimeid ning usaldage ka asendusarste ja -õdesid, kes asendavad sinu arsti puhkusteperioodil.
Liialdada ei maksa ei alkoholi, söögi ega päikesega. Järgige ohutusreegleid veekogudes ning liikluses. Nähes inimest, kes ei käitu loomupäraselt – mine juurde ja küsi, kas ta vajab abi ning suhtu teise inimesse selliselt, nagu soovid, et abivajamisel suhtutaks sinusse.
Telefoninumbrid, mis võiks olla salvestatud või kodus nähtaval kohal kirjas:
Hädaabi number: 112
Perearsti nõuandeliin: 1220
Mürgistusinfoliin: 16662
Lastearsti tasuline nõuandeliin: 1599 (avatud E–P kl 08.00–00.00)
Vältimatu psühholoogilise abi usaldustelefon: 126 (eesti keeles), 127 (vene keeles)
Kasutatud allikad:
https://www.112.ee/et/juhend/aita-ennast-ja-teisi
https://www.terviseamet.ee/et/kas-perearst-voi-emo
https://www.terviseamet.ee/et/valdkonnad/tervishoid/kiirabi
https://www.olevalmis.ee/et/abi-ja-infonumbrid
@opielupaastjaks EMO arst-resident Eliys Sinisalu
