Neljas advent on mööda tuhisenud, kuid pühadeperioodi kõrgeim tipp veel vallutamata. Mõni ootab juba kinke, mõni lõpetab viimaseid tööülesandeid, kuid me kõik teame, mida jõuluaeg meile tavaliselt veel pakub – ohtralt koosviibimisi, millega kaasnevad lookas pidulauad, kust leiab roogasid, mida hing kogu aasta ihanud on.
Sellega kaasneb muidugi ülesöömise oht. Kogu pühadeperioodi piltlikult öeldes “toidukoomas” olla ei soovi meist keegi, aga õhtu lõpus punnis kõhuga diivanile või voodisse langedes peame tihti tunnistama, et jälle sai toiduga liiale mindud.
Eks me kõik aimame, mida tuleks ja saaks kergema enesetunde nimel teha, aga et oskaksime head toitu paremini nautida ja vältida jaanuaris kiirdieedi mõtteid, kordame põhitõed enne kööki vaaritama minemist siiski üle. Näpunäiteid jagab Fitlap.ee toitumisnõustaja Irina Tamme.
Jõuluroad on osa traditsioonist, aga …
Irina Tamme sõnul räägitakse liiga palju jõuludest kui suurtest söömapühadest. “Inimestel oleks juba nagu hirm selle ees, et jõulude ajal tuleb lauda istuda ja muudkui süüa ja süüa,” ütleb ta.
Tamme nendib, et loomulikult on toit kultuuri üks osa ja kindlasti käivad jõuludega kaasas traditsioonilised road, kuid rohkem võiks rääkida ka sellest, mida toredat jõulude ajal koos lähedastega teha või milliseid traditsioone järgida.
“Toit on jõulupühade oluline osa, kuid kõik ei pea ainult selle ümber keerlema. Tegelikult ei pea kõik road ka rasvast nõretama ja kõike ei pea valmistama hiiglaslikes kogustes,” ütleb Tamme.
Tema sõnul ongi eestlaste toitumisharjumused jõulude ajal veidi muutunud. Muidugi peetakse endiselt kinni traditsioonilistest retseptidest, mis jõululaualt ei puudu, kuid siiski soovitakse katsetada oskusi ja meeli ka uute põnevate toitudega ning antakse võimalus kergematele roogadele.
“Kuna inimeste teadlikkus tervislikust toitumisest järjest paraneb, leitaksegi võimalusi tuua jõululauale rohkem köögivilju, puuvilju ning ka kala. Kui traditsioonilisel jõululaual on verivorst, hapukapsas ja seapraad, siis aina enam leiab sealt ka värvilisi salateid, suupisteid, kalaroogi ja puuviljavaagnaid,” toob Tamme näiteid mitmekülgsetest jõululaudadest.
Kuidas vältida ülesöömist
Tamme räägib, et jõululauas ülesöömise vältimiseks jälgib tema näiteks, et päeva jooksul ei jääks toidukordi vahele ning et eined oleksid ajaliselt võimalikult võrdsete vahedega. See aitab hoida veresuhkru taset päeva jooksul stabiilsena, mis tähendab, et jõululauda ei istu ta suure näljaga.
“Kindlasti jälgin ka, et oleksin päeva jooksul tarbinud piisavalt vett ja võimalusel teen ka trenni ära,” ütleb ta veel.
Tervise säästmise ja hilisema hea enesetunde nimel soovitab Tamme jõululauas alustada alati värske salati või köögiviljadega ja alles seejärel tõsta taldrikule verivorsti, seapraadi ja muid toite.
“Võimalusel järgin ka jõululauas klassikalist taldrikureeglit ehk seda, et veerand taldrikust oleks kartul, veerand liha, verivorst või sült ja pool taldrikust köögiviljad,” täiendab ta.
Lisaks soovitab Tamme süüa aeglaselt ning närida toit korralikult läbi, et seda päriselt nautida. Küll siis annab ka keha õigel ajal märku, et kõht on täis saamas.
Milline võiks jõululaud olla, et see tervise peale ei hakkaks?
Jõululaual võiks muidugi olla traditsioonilisi toite: verivorsti, hapukapsast, seapraadi ja kartulit. Küll aga ei pea näiteks sealiha olema kindlasti paksu pekiäärega, vaid võib valida vähemrasvase sea sisefilee või välisfilee kamarata.
Samuti ei pea praekapsast valmistama suure hulga rasvaga, piisab natukesestki. Või teha praekapsa asemel hoopis hapukapsasalat pohladega. Ja kartul ei pea olema ahjus rasvas küpsetatud – jõulutoitude kõrvale sobib väga hästi ka keedukartul.
Tamme sõnul võiks rohkem rõhku panna köögiviljadele – kas salatina või ahjus küpsetatuna või lihtsalt lahtilõigatuna vaagnale krõbistamiseks tõstetult.
Magusate kookide ja kringlite asemel võib teha sooja, kohupiima ja pähklitega täidetud ahjuõuna või serveerida kaneeliga maitsestatud praetud õuna Kreeka jogurtiga.
“Tegelikult on väga palju võimalusi, kuidas jõululaud kergemaks muuta, et pärast ei peaks halva enesetunde käes vaevlema,” kinnitab Tamme.
Jõulude ajal tuuakse murekohana sageli välja see, et kui juba suur kogus seapraadi on tehtud, siis tuleb see kõik ju ometi ka ära süüa. Hea nipp on küpsetatud liha tükeldada, karpi panna ja sügavkülmutada, et seda saaks hiljem lisada näiteks makaroniroogadesse või kastmetesse või keerata vrapi vahele.
Jaanuari dieediga jõulukilodest lahti? Tervis seda ei tervita
Toitumisnõustaja sõnul ei ole keha jaoks ükski äärmus hea. Veel vähem selline, mis lühikese perioodi jooksul teeb kannapöörde. Seega ei ole kiirdieet kunagi mõistlik valik, ja vahet pole, kas äsja on jõulud olnud või mitte.
“Me ei tohiks kunagi panna oma organismi olukorda, kus tuleb taluda suurt ülesöömist, millele järgneb kohe näljaperiood. See lihtsalt ei ole kuskilt otsast tervislik,” toonitab Tamme.
Pigem tasuks jõuluperioodil teha võimalikult mõistlikke valikuid ja toiduga mitte üle pingutada, siis pole tarvis pärast pühi hakata ruttu dieeti pidama, et normaalne enesetunne tagasi saada. Kui aga on tõesti tarvis kaalu langetada, siis tuleb seda teha tervisele ohutult ja rahulikus tempos.
Kui soovid toitumisalast nõu või juhiseid, siis Fitlap.ee toitumis- ja treeningkavad ning teisedki teenusepakkujad leiad Stebby keskkonnast SIIT.
Kuidas uuel aastal tervisliku toiduga paremaks sõbraks saada?
Neile, kes uuel aastal plaanivad alustada tervislikuma toitumisega, soovitab Tamme läbi mõelda, mis üldse on nii-öelda tervislik toitumine, mis on selle eesmärk ja miks neil seda vaja on.
“Inimene peaks jõudma tõdemuseni, et ükski toit pole hea või halb, vaid kõik sõltub kogustest. Tasakaalustatud, mitmekülgne ja vajadustele vastav toitumine peaks saatma sind kogu aeg, et ei oleks vaja igal aastal alati uuesti alustada. Kui ei teadvustata kaalulangetamise põhjust ja ei mõelda läbi, miks seda vaja on, siis on raske olla järjepidev, muuta see harjumuseks ja saavutada edu.”
Teine oluline asi on Tamme sõnul see, et muudatusi tehtaks väikeste sammudega, sest suur muutus korraga viib mugavustsoonist nii välja, et hambad ristis kannatatakse paar nädalat ära ja siis lüüakse käega.
“Seega ma kindlasti ei soovita seda, et kohe 2. jaanuarist hakataks iga kalorit arvele võtma, viis korda nädalas jõusaalis ja seitse korda nädalas jooksmas käima. Alustada tuleb rahulikult ning väikeste sammudega, sest ainult nii saab end muutustega paremini harjutada, olla jätkusuutlik ning luua elukestvad harjumused,” suunab Tamme.
Naudi rahulikult
Tamme viimane soovitus on mitte unustada tõsiasja, et toit ei kao pärast jõule maailmast ära. Süüa saame ka pärast pühi, mis tähendab, et jõululauas ei ole tegelikult vaja süüa nii, nagu homset ei tuleks.
“Ei pea proovima absoluutselt kõiki roogasid, mis lauale toodud. Mõne võib järgmiseks päevaks ka jätta. Loomulikult võib pühade ajal rohkem süüa, kuid kui teame, et sellele järgneb raske ja halb enesetunne, siis kas ikka on seda vaja. See mõte, et jõulude ajal süüaksegi üle, on lihtsalt kuidagi pähe istutatud ja omaks võetud, kuid meie endi võimuses on seda muuta. Me ise valime, mida, kuidas ja kui palju me sööme,” rõhutab ta.
Fitlap.ee jõulune retseptisoovitus snäkivaagnale: verivorstitäidisega lavaširullid (kahele)
Vaja läheb:
- 170 g Fitlapi verivorste kanalihaga (Nõo Lihatööstus)
- 100 g täisteralavašši
- 50 g sulatatud juustu (rasva 18–19%)
- 30 g pohlamoosi (vähendatud suhkrusisaldusega) või enda valmistatud pohlasalatit
Valmistamine:
- Lõika verivorst tükkideks ja sega sulatatud juustuga.
- Tõsta segu lavašile ja suru kahvliga puruks. Jaota segu ühtlaselt lavaši keskele nii, et äärtest jääks veidi tühja ruumi, siis on lihtsam rulli keerata.
- Keera lavašš rulli – tõsta pikiservadest ääred veidi peale ja seejärel keera rulli.
- Aseta lavaširull ahjuvormi.
- Küpseta 200-kraadises ahjus ca 25–30 minutit.
- Lõika meelepärasteks tükkideks ja serveeri pohlamoosiga.
Retseptide, toitumis- ja treeningkavade ning tervisenõu jaoks leiad tuge Stebby 7000 teenuse hulgast SIIT.
