Mis on vähenenud töövõime?
Hästi lihtsalt öeldes on vähenenud töövõime see, kui terviseseisundist tulenevalt ei saa inimene tervete inimesega samasugusel koormusel töötada. Näiteks krooniliste valude, ärevuse, depressiooni või mõne teise terviseprobleemi tõttu ei saa täiel määral tööd teha.
Kui tööandja märkab, et töötaja ei suuda enam endisel tasemel töötada, siis võiks arenguvestlusel seda teemat puudutada ning anda infot Töötukassa teenuste kohta.
Täpsemalt saab sellest lugeda Eesti Töötukassa lehelt.
Kuidas ettevõtte saab teada, et tema töötajale on määratud vähenenud töövõime?
Sageli on aga hoopis nii, et tööandja ei teagi, et töötajale on määratud osaline töövõime. Tööandja pole osanud küsida ja töötaja pole soovinud ise öelda. Sageli on selle taga erinevad hirmud, näiteks, et sel juhul ei võeta tööle. Siinkohal on hea praktika see, et töövestlusel küsida inimeselt, kas tal on õigust mingit laadi soodustustele ja loetleda võimalikud soodustused, millest tööandja peaks teadlik olema: nt lastega seotud lisa puhkepäevad või siis just vähenenud töövõimega inimeste puhul lisapuhkus.
Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega inimene saab:
- Palgatoetust
- Taotleda sotsiaalmaksu maksmise soodustust
- Tööruumide ja -vahendite kohandamisel rahalist toetust
- Töötaja koolituskulu hüvitamist
https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/teenused-vahenenud-toovoimega-inimese-tooandjale
Soovitame täiesti tavalisse rutiini lisada info kogumise töövõime kohta, sest nii töötaja kui tööandja saavad sel juhul kasutada erinevaid soodustusi, mis on kasulikud mõlemapoolselt.
Tööalane rehabilitatsioon – mis see on?
Paljud tööandjad ja töötajad ei tea, et osalise töövõimega inimestel on võimalik osaleda tööalasel rehabilitatsioonil, mille eesmärk on selles, et inimene suudaks oma tööd paremini ja kauem teha ning ei langeks tööturult välja. Hetkel näeme kitsaskohana süsteemis, et inimene ja õige teenus ei saa kokku. Seepärast me sellest teemast ka räägime ja iga klient, kes Vireo füsioterapeutide juurde satub, vaadatakse selle pilguga üle, et kas ta vajab ka pikemat rehabilitatsiooniteenust. Vahet ei ole, kas me kohtume tervisepäeval või füsioteraapia kabinetis.
Tööalane rehabilitatsioon sobib neile, kes vastavad alljärgnevatest küsimustest kolmele jaatavalt:
Inimesel on krooniline terviseprobleem, mis on kestnud üle 6 kuu. Alljärgnev loetelu pole täielik, aga näiteks:
- peavalu, pinged kaela- ja õlavöötme piirkonnas;
- seljavalu;
- liigesvalud;
- käte suremine või lihaskrambid;
- südame või kopsuhaigus;
- tugev väsimus
- emotsionaalsed pinged, iga pisiasi ärritab
- Inimene on oma terviseprobleemiga käinud arsti juures
- Inimene soovib leida leevendust oma tervisemuredele ja on ise valmis aktiivselt osalema tööalase rehabilitatsiooni programmis
Tööalane rehabilitatsioon koosneb alati kahest või rohkemast alljärgnevast teenusest:
- Füsioteraapia sh toitumisnõustamine
- Tegevusteraapia
- Psühholoogi vastuvõtt
- Sotsiaaltöötaja vastuvõtt
- Eripedagoogi vastuvõtt
- Logopeedi vastuvõtt
- Arsti vastuvõtt
- Õe vastuvõtt
Tööalase rehabilitatsiooni programm on reeglina kuni 1 aasta, vajadusel on võimalik taotleda pikendust. Rahastus ühe inimese kohta on kuni 1800 eurot aastas, põhjendatud vajadusel on võimalik perioodi pikendada ja seeläbi ka rahastust suurendada.
Aasta on päris pikk aeg, et saavutada olulisi muutusi ja toetada inimese tööturul püsimist või sinna naasmist.
Meie käest on võimalik tellida tööalase rehabilitatsiooni teemalisi infotunde töötajatele ja konsultatsioone ettevõtte personalispetsialistidele.
VIREO füsioteraapia ja rehabilitatsiooni ettevõtte asutaja ja eestvedaja, Merle Leiner MSc, füsioterapeut
