Esimene aprill on hea päev võtta käsile matkamise ABC – ilmad on üha soojemad, ees on pikk nädalavahetus ning enda liikuma motiveerimiseks sobib hetkel matkamine väga hästi.
Kuidas aga sel aastal alustada, mida meeles pidada ning kuhu minna? Nippide ja trikkide jaoks küsisime lähemalt soovitusi ühe Eesti suurima matkaja Kunnar Karu käest, kes on jalgsi seigelnud mööda Eestit tuhandeid kilomeetreid. Muideks, Kunnar läbis eelmise aasta maikuus projekti #karu1000 raames Eestis matkates 1200 kilomeetrit, mis võrdub uskumatu 1,7 miljoni sammuga ning mis omakorda teeb keskmiseks päeva saldoks 40 kilomeetrit kõndimist.
Kuidas vältida suuri kontakte matka- ja terviseradadel?
Kevadine ilm on linnades ning nende lähiümbruses pannud kergliiklusteed ja matkarajad kihama. Inimesi liigub mitmetes suundades ja isegi väikeste kontaktide vältimine tundub võimatu. Privaatse matkaraja leidmine võib olla raske, kuid tegelikkuses mitte võimatu. Seda kinnitab ka Kunnar, et praegu sellisel kevadisel ajal ja ka selle nii-öelda kurikuulsa lockdowni ajal on üks tõde, mida tuleks kindlasti tähele panna – jalutamise aega annab valida. “Selge on see, et kui minna tuntud matka- või terviserajale, kui on päikeseline keskpäev ja see on paljude jaoks kõige mugavam koht kuhu minna, siis ilmselgelt seal on palju rahvast,” lisab ta.
Suurimaks Kunnari soovituseks on siiski mõelda sellele, et süüdi ei ole mitte matkaraja populaarsus, vaid sinu ajavalik: “Kui vaadata nüüd oma nädalavahetuse või ka kogu nädala kalendrit, siis ma olen täiesti veendunud, et igaüks leiab võimaluse minna matkama hoopis mõnel varahommikul koos päiksetõusuga, õhtul võttes kaasa pealambi ja vaadata hoopis päikeseloojangut või lõpuks minna rajale hoopis esmaspäeva hommikul, mitte laupäeva lõunal.”
Lisaks on võimalik pikema puhkuse ajal valida mõni rada, mis asub kodustest matkateedest kaugemal ning kuhu inimesed tavaliselt liiga tihti teekonda ette ei võta. “Tegelikult on Eestis neid radu ja kohti jalutamiseks tõesti palju. Kuna meil on võib-olla aega praegusel kevadel natukene rohkem kui tavaliselt, siis jätke oma kodune terviserada järgmiseks korraks. Kui teil on vähegi vaba päev, siis võtke ja vaadake ikkagi laiemalt Eestis ringi,” innustab Kunnar vaatama kaugemale kodukandist ning sõnab, et miks mitte ei võiks Lõuna-Eesti elanikud matkama minna Põhja-Eestisse ja Tallinna inimesed näiteks vastupidi.
Kevadel on võtmesõnaks riietus
Kuna kevadine soe ilm võib tunduda tihtipeale petlik, siis tasub rajale tõtates kindlasti arvestada õigesti riietumisega. Kuigi lumi on sulanud, siis tekkinud vesi ja niiskus on metsa all siiski püsiv. Esimene soovitus matkarajale naastes on jätta esialgu valged riidest tossud suve ootama ning leida sobivad veekindlad matkajalanõud või parimal juhul matkasaapad. “Kui jalad saavad märjaks, siis on rõõm rikutud ja tuleb koju tagasi minna,” rõhutab Kunnar jalanõude olulisust, sest kevadine lumesula vesi on kindlasti asi, mis võib matkaplaane segada. Kui keegi matkajatest on tuttav ka kaartidega, siis tasub jälgida seda, et madalamatel metsaaladel on tavaliselt kevadine vesi kokku kogunenud ning sealt kuiva jalaga läbi pääseda võib olla keeruline.
Teine suur soovitus Kunnari poolt on jälgida ilmateadet ning vajadusel lükata matkapäev edasi: “Kui teil on ikkagi selge, et ilm tuleb väga kehvapoolne ja vajalikku riietust ei ole, siis sinna nii-öelda metsa vahele ehku peale minna pole mõtet”. Kui aga otsustate siiski metsa või mere äärde minna, siis muutliku ilma jaoks soovitab Kunnar kindlasti kaasa võtta ühe kuiva lisajope, et vajadusel vihma ja tuule eest lisakaitset leida.
Haara kaasa meelepärane toit ja jook
Kui planeerid matkata üle mitme tunni, on soovituslik energia hoidmiseks kaasa haarata midagi söödavat. Mis see toit aga olla võiks? Kunnar Karu sõnul tuleks alustada tugevast hommikusöögist ning ära ei tohiks unustada vedeliku tarbimist. Siiski rõhutab ta, et ei ole oluline, kas matkal on kaasas batoon või puuvili, vaid üheks päevaks planeeritud matka puhul tuleb kaasa võtta just see toit, mida sa tahad süüa: “Võtke kaasa täpselt seda, mida teile endale meeldib süüa. Jumala eest, kui on pühapäeva hommiku matk, siis võib ka südamerahus pannkoogid kaasa võtta. /…/ Sööge neid asju, mida teile meeldib süüa ja kui ta just väga pikka matka ette ei võta, siis nendest tavalistest asjadest on täiesti piisav, et sealt energia kätte saada.” Olulise lisana rõhutab Kunnar uuesti, et lõunapausiga arvestades tuleks kaasa haarata seljakotti üks soojendav lisajope, et metsas puhkehetke nautides külm ei hakkaks.
Kui ilm peaks muutuma jahedamapoolseks, siis termosega soe tee või kohv kaasa võtta ei ole üldse paha plaan!
Ära unusta, et vorm ei ole igavene
“Kui sa muidu suve lõpuks kõndisid võib-olla kakskümmend või kolmkümmend kilomeetrit muretult, siis võta kevadel need esimesed matkad poole lühemalt, et tuletada jalgadele ja jalanõudele meelde, mis see matkamine on,” rõhutab Karu, et aasta alguses ei tasu enda võimeid üle hinnata ning suve saabudes saab alati kilomeetreid matkadele juurde lisada. “Kes on kevadel vähem liikunud või on liikumisega alustamas, siis loomulikult ei tasu kohe mägede vahele minna – jätke Haanja kõrvale ja võtke sinna plaani hoopis mõni raba laudtee. Kõndige esialgu siledamaid matkaradu ja küll vorm paraneb ning jõuate ka nii-öelda mägesid võtma,” lisab ta.
Kunnar soovitab matka planeerides mõelda ka ajale – kui tavaline tempo perega matkates on umbes 3-4 kilomeetrit tunnis, siis selle põhjal võib 10-kilomeetrine matk kesta koos pausiga näiteks kolm kuni neli tundi. Selline arvutus aitab matkaraja valimisel teha õige valiku, et kõik jõuaksid rõõmsate nägudega lõpuni.
Kuhu Eestit avastama minna?
Lisaks nippidele jagab Kunnar meiega ka piirkondi, mis kindlasti ei asu suurtest keskustest kaugel, kuid väärivad avastamist. Sest nagu varasemalt mainitud, siis kõik tuntud ja lähedased matkarajad on samuti head kohad alustamiseks – valida tuleb lihtsalt õige aeg. “Kui ma oma tuhandet kilomeetrit kõndisin “Karu tuhat” projekti raames, siis võib-olla paljud mäletasid ka seda, kuidas Käsmu vallavanem blokeeris aedade ja liiklusmärkidega küla, kuna Käsmu matkarajal oli ootamatult palju inimesi kogunenud. Mina käisin samal matkarajal täpselt paar päeva hiljem ja ma nägin rajal ühte inimest – see oli kohalik tädi, kes koera jalutas. Mina käisin seal aga varahommikuse päikesetõusuga.”
Põhja-Eesti
- Esimene soovitus ongi Kunnaril Käsmu matkarada, mis on kõigile piisavalt pikk ning kus saab soovi korral teha ka 20-kilomeetrise ringi.
- Põhja-Eestis on Karu sõnul matkates tore avastada kevadel ka Keila ja Valaste juga. Kevad on hea aeg nende külastamiseks, sest suvel kuivavad need paratamatult rohkem kokku.
- Tallinna läheduses on Karu sõnul veel kindlasti vaatamist väärt Pakri tuletorn ning sealne pankranniku äärt mööda kulgev matkarada, kus peaks olema ruumi piisavalt kõigile huvilistele. Samuti soovitab ta võimalust kasutada mereranda esimeseks kevadiseks jalutamiseks nii Paldiskis, Keila-Joa, Laulasmaal või miks mitte ka Eesti pikimas rannas Narva-Jõesuus.
- Paunküla mägede matkarada sobib samuti kevadel matkamiseks hästi – radu on seal palju erinevaid ning võimalusi marsruudi valimiseks mitmeid.
Lõuna-Eesti
- Rääkides Tartu lähiümbrusest, ei saa me üle ega ümber Taevaskojast. Kuigi seal võib nädalavahetustel kohata palju rahvast, siis tegelikult see õigel kellaajal suur probleem ei ole: “Kui me käisime seal õhtusel ajal ja lõpetasime pealambi valgel jalutuskäigu, siis me olime oma seltskonnaga täpselt üksi ja ei olnud seal kedagi. Taevaskoja matkarada on soovitav pikema jalutuskäigu jaoks kombineerida ka Kiidjärve matkarajaga.
- Värska piirkond oma salapäraste ja ilusate metsadega.
- Lõuna-Eesti järvede ümbrused on alati sobilikud matkaks, sest järve ümber on keeruline suunda kaotada ja ära eksida.
Lääne-Eesti
- Pärnu kandis on kindlasti tuntuim matkarada Jõulumäe matkaring, kus on võimalik samuti 20-kilomeetrine matk ette võtta. “Kes teab, siis seal peaks olema ruumi küll nii palju, et isegi kui sinna viiskümmend autot parkida, siis kõik hajuvad ilusasti ära ning ei pea muret tundma, et kellegagi väga palju kokku peaks puutuma,” julgustab Kunnar.
- Kuigi Soomaa on teada-tuntud koht, kus on tihti palju rahvast, siis veematkamiseks on see kevadel suurepärane – kanuuga liikudes ei pea rahvamasse pelgema.
- Liikudes Pärnust ülespoole Rapla suunas, leiame sealt rabamatka huvilistele nii mõndagi. “Võib-olla ongi just Rapla see koht, kus minna ja avastada enda jaoks mõni täiesti tundmatu raba,” sõnab Karu.
Ida-Eesti
- Ida-Eesti puhul soovitab Kunnar matkapealinna Aegviidu piirkonda ja kõike seda, mis sellest ülespoole jääb. Näiteks Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, kus on palju radu juba olemas. “Loomulikult kisub seal vanasse tuntud Viru rabasse, aga kes suudab Viru rabast natuke kaugemale vaadata, siis on seal tõesti kuni Aegviiduni välja erinevaid matkaradu ümber järvede ja läbi rabade, kus on liikumiseks palju ruumi,” täiendab Kunnar.
“Ärge võtke alati seda kõige tuntumat, aga vaadake, mis seal kõrvale veel jääb. See, et matkarajast võib-olla ei ole midagi kuulnud, ei tähenda, et see matkarada kuidagi kehvem oleks,” julgustab Kunnar kõiki ise radu proovima, ühendama ja leidma.
Tahad proovida midagi täiesti uut? Elamusmaraton aitab
Kuigi Elamusretki hetkel ei toimu, siis kontaktivabade Elamusmaratonide plaanid on Kunnar Karu sõnul juba väljatöötamisel, et inimesed saaksid kogu raja kontaktivabalt läbida ning seekord nautida seda seiklust rohkem enda mõtete või pere seltsis. “Kui me oleme muidu kutsunud üles inimesi otsima endale rajalt uusi sõpru, uusi tuttavaid ja nendega juttu ajama, siis võib-olla selle aasta Elamusmaratonid ongi need üritused, kuhu sa lähed üksi, kõnnid metsas, mõtled omi mõtteid ning naudid kaunist Eestimaa loodust,” räägib Kunnar selle aasta teistsugusest kontseptsioonist.
Sel aastal on Elamusmaratonid planeeritud kestma mitu päeva, et kõik huvilised leiaksid aja rahulikult distants läbida: “Kutsume kõiki üles valima endale erinevaid aegu ning kui keegi tunneb, et tahab kaks korda selle läbi käia, siis ka see võimalus on olemas. Korraldajad on ürituse ajal küll kohal, aga hoiavad distantsi ja pigem näevad vaeva sellega, et kõik saaksid segamatult seal rajal kõndida.”
Väike meelespea kevadiseks matkamiseks:
- Haara kaasa soe lisajope
- Vali matkamiseks sobilikud jalanõud
- Jälgi ilmateadet
- Võta kaasa meelepärane toit ja jook
- Vaata kaardilt, et sa ei satuks liiga märgadele aladele
- Vali sobiv aeg, et vältida suuri rahvamasse
- Kevadel alusta rahulikult ja targalt
- Eelista praegusel ajal isiklikku transporti ühistranspordile
- Küsi vajadusel matkasõbralt nõu matkaradade kohta
Lisainformatsiooni leiad Loodusega Koos, Puhka Eestis ning Elamusmaratonid kodulehekülgedelt.
Fotod: Kunnar Karu
