Vitamiinid ja mineraalained on kehale vajalikud mikrotoitained, mis ei anna energiat, kuid tagavad organismi normaalse funktsioneerimise ja on tervise seisukohalt asendamatu tähtsusega. Nad aitavad tõsta energiataset, osalevad ainevahetusprotsessides, luu- ja lihaskoe moodustumisel, reguleerivad närvisüsteemi tööd ning on olulised mitmete viirus- ja nakkushaiguste eest kaitsmisel. Mikrotoitainete vajadus sõltub vanusest, soost, elustiilist, kehalisest aktiivsusest, organismi tervislikust seisundist ja geneetikast. Tihti tarbitakse erinevaid vitamiine ja mineraalaineid teadmata, kas neid ka tegelikult vaja on.
Milline seos on geneetikal mikrotoitainetega?
Geneetikal on suur mõju sellele, kuidas meie keha kasutab erinevaid toitaineid – nii mikro- (vitamiinid ja mineraalained) kui ka makrotoitaineid valgud, rasvad, süsivesikud). Geenid mõjutavad seda, kuidas toitained imenduvad ning kuidas neid töödeldakse ja transporditakse meie kehas.
Seda, kuidas geneetilised variatsioonid mõjutavad inimese toitainete vajadusi, uurib teadusharu nimega nutrigeneetika. Mikrotoitainete seisukohalt uurib nutrigeneetika seda, kuidas DNA mõjutab vitamiinide ja mineraalainete taset ning kas esineb suurenenud risk nende puuduse tekkeks. Sel viisil on võimalik teada saada, milliste toiduainete tarbimist tuleks suurendada või kas esineb vajadus teatud aineid toidulisandina lisaks tarbida, et tagada organismi normaalseks toimimiseks vajalikud tasemed.
Lisaks toitumisele ja elustiilile määravad vitamiinide ja mineraalainete puuduste tekkeriske ning sellest tulenevaid haiguste tekkeriske ka geenid.
Üldtuntud soovitatud päevased mikrotoitainete kogused ei arvesta inimeste geneetiliste eripäradega. Osadel inimestel võib olla geneetiline eelsoodumus näiteks raua- või D-vitamiini puuduse tekkeks, teistel jällegi ei imendu B12 vitamiin nii hästi. Geneetiliste eripärade tundmine aitab teada saada, milliseid mikrotoitaineid just sinu organism rohkem vajab ning võimaldab muuta oma toitumist nii, et mikrotoitainete tasakaal organismis oleks paigas. Nutrigeneetika eesmärk ongi seostada inimese geneetika tema toitumise ja individuaalsete vajadustega, et tagada piisav toitainete tase organismis ning vähendada seeläbi haiguste tekkeriske. Kui näiteks esineb suurenenud risk seleenipuuduse tekkeks, siis tuleks süüa rohkem seleenirikkaid toiduaineid nagu parapähklid. Juba 2-3 parapähklit tagab päevaks vajaliku seleenikoguse.
Kuidas teada saada, milliste mikrotoitainete puudus meid ohustada võib?
Vereanalüüsi abil on võimalik kindlaks määrata vere võtmise hetkel olevat vitamiinide ja teiste mirkotoitainete taset. See näitab, kas konkreetsel ajahetkel on teatud vitamiine veres liiga vähe, parasjagu või liiga palju. Geneetiline test näitab aga, kas esineb pärilikku eelsoodumust, et vitamiinide ja mineraalainete puudus on kergem tekkima. Just nende mikrotoitainete taset, mille puuduse tekkerisk on suur, tasuks veretesti abil aeg-ajalt kontrollida, et ennetada tõsisemate terviseprobleemide teket. See kas geneetiline kõrgem puuduse risk aga realiseerub, sõltub suuresti toitumisest ja elustiilist.
Geenitest võimaldab hinnata mitmete keha jaoks oluliste mikrotoitainete puuduse tekkimise riske. Sinna hulka kuuluvad A-, B6-, B9-, B12- ja D-vitamiin ning mineraalainetest raud, seleen, kaltsium ja magneesium. Lisaks analüüsitakse ülioluliste oomega-3 rasvhapete puuduse tekke tõenäosust.
Näide geenitesti vastusest. Allikas: www.geenitestid.ee
Geenitesti vastus sisaldab iga mikrotoitaine kohta selgitusi ja testi tulemusel põhinevaid personaalseid soovitusi. Oma toitumisharjumusi kohandades ning vajadusel ka teatud mikrotoitaineid lisaks tarbides saame tõsta enda jaoks oluliste vitamiinide ja mineraalainete taset, et parandada tervist, vormisolekut ja sportlikke saavutusi.
Kui ka Sind hakkasid huvitama geenitestid, siis perioodil 28.01-31.01.2020 on SportID-s loetud myInnerGo geenitestidele -20% soodustus! Tutvu kõikide SportID myInnerGo geenitestidega SIIN.
Allikas: www.geenitestid.ee “Kuidas teada saada, milliseid vitamiine ja mineraale Sinu keha vajab?”
