Täna on täpselt kolm kuud möödas sellest, kui ma esimest korda HAF treeningstuudiosse sisse astusin. Tulin kohale ootusteta, sest ma olen ju varem ka erinevate pakkujate juures EMS trenni proovinud aga kuidagi ei olnud usku sellesse. Mõtlesin, et jälle üks salong ja mida nad siis nii teistmoodi suudavad teha. Nüüd istun siin ja naeran endamisi, sest see on olnud üks parimaid otsuseid, mis ma enda heaks ammu teinud olen.
Kõige selgemini näen muutust ikka välimuses. Vöökoht on visuaalselt peenem, tagumik on trimmis, mitte lapik ja reied on tugevamad – see on just see „kõik istub teisiti“ tunne, mis muidugi ei ole rahakotisõbralik, sest uusi riideid on vaja :). Nahk on märgatavalt pringim, tsellukas ei paista välja enam ja saan rahulikult seeliku soojade ilmade puhul jalga panna. Kaalust ei ole väga palju alla võtnud, aga keha on toonuses ja kergem on ennast liigutada, lihas pidigi ju rohkem kaaluma.
Energia on hoopis teisel tasemel. Varem oli pärastlõuna alati see uimane periood, kus tahtsin kas kohvi sisse valada või diivanile kerra keerata. Nüüd jätkub jaksu õhtuni – lastega mängida, õhtusöök teha, kodused asjad ära ajada ja pikale jalutuskäigule minna. Tunnen end lihtsalt elusamana.
Kehahoiak on samuti palju paremad. Selg ei väsi nii kiiresti arvuti taga istudes, õlad ei vaju ette ning selg on ilusasti sirge.
Vahepeal tegin ühe hea eksperimendi – käisin paar korda tavalises jõusaalis. Ja kuigi mul oli kaasas väga tore eratreener, kelle programm oli hästi koostatud ja ma sain korralikult higiseks, siis juba esimesel korral tabasin end mõttelt: „Ma tahan HAFi.“
Erinevus on tohutu. Tavalises jõusaalis pead sa ise kõike kontrollima. HAFis teeb elektriimpulss suure osa ära ja treener saab keskenduda kehahoiakule ja liigutustele. HAF-is on mul muidugi ka maailma kõige armsam treener. Ta märkab kohe kui midagi valesti teen ja parandab leebelt või viskab mõne hea killu ning seletab, miks midagi on parem just nii nagu ta ütleb ja tekitab korraliku motivatsiooni sellega, et teab millised harjutused on minu jaoks need õiged ja neid õigeid pushib korralikult. Palju on olnud ka hetki, kus ma trenni ajal reaalselt olen mõelnud, et okei, see värk päriselt toimib. Näiteks need korrad, kus teeme sügavaid kükke tugeva impulsiga ja alguses tundub kõik täiesti normaalne, aga ühel hetkel tabab impulss täpselt õigel hetkel ja jalad lähevad korraga täiesti tühjaks. Samal ajal on nii selgelt tunda, kuidas tuharad ja reie tagaosa töötavad, nagu ma poleks neid varem üldse kasutanudki. Järgmise päeva lihasvalu on just see mõnus „ma olen trenni teinud“ tunne, mitte selline, et ei saa voodistki püsti.
Plank EMS-iga on omaette ooper. Tundub lihtne, et mis see plank siis ära ei ole, aga kui impulsid kõhtu sisse löövad, siis saan aru, kui sügavalt lihased tegelikult tööle hakkavad. Käte ja õlgade trennid on sellised, millele muidu tähelepanu nii palju ei pööra, sest ma ju jaksan oma kahte 35-kilogrammist last tassida. EMS-i tehes aga tunnen, kuidas käed lähevad iga korraga veel tugevamaks ja mingi hetk taipasin, et isegi see rippuv käepekike ei ole enam nii silmatorkav.
Teada tuntud lause “Naised saunas rääkisid…” asendub lausega “Naised riietusruumis rääkisid…” ehk satun aeg-ajalt juttu ajama naistega, kes samuti mõnele protseduurile või treeningule tulnud on ja nii tore on nende jutte kuulata. On inimesi, kes tahavad tulemusi, aga ei tunne ennast jõusaalis mugavalt, sest jube lihtne on midagi valesti teha ja personaaltreening jõusaalis koos eratreeneriga on ikka kohutavalt kallis lõbu. Üks naine oma 40ndates ütles, et ta teeb EMS-i kord nädalas ja tunneb end vormis paremini kui siis, kui ta 30ndates kaks korda nädalas jõusaalis käis. Olen samas paadis, ma ei jaksa ega taha igat vaba hetke jõuksis veeta ja igakord on tunne, et ma ei tee harujutusi õigesti või keegi vaatab imelikult, aga tulemusi tahan küll.
Üks ema rääkis, kuidas EMS aitas tal pärast sünnitust sügavaid lihaseid jälle avastada. Üks naine kirjeldas, kuidas ta kasutas EMS-i pärast vigastust ja sai jõu tagasi lihastesse, mida ta aastaid ei suutnud korralikult tööle panna. Mu enda ranne ja hüppeliiges on praegu oluliselt tugevamad kui varem ja kui mõni õhtu jooksma jõuan, siis ei tunne enam valu hüppeliigeses.
Kõige rohkem aga on kõlama jäänud mõte, millega ma sada protsenti nõustun: EMS ei ole mingi imetrikk, mis viib su lihtsalt passides vormi, aga koos teadlike harjutustega on see lihtsalt väga tugev tööriist. Teen trenni ja EMS annab sellele sellise lisa vungi, mida tavalisest treeningust pole kunagi saanud.
Kõik muidugi ei ole alati nii roosiline ka olnud. Oli nädalaid, kus lapsed tõid koju viirused, koolivaheaeg oli täielik hullumaja ja hommikul tatise peaga autosse istudes mõtlesin, et täna küll ei jaksa, aga läksin ikka. Ja just need korrad, kus treener võttis rahulikumalt ja pani trenni lõppu mõnusa massaažirežiimi, päästsid päeva. Need hetked õpetasid mulle, et järjepidevus ei tähenda alati maksimaalset pingutust. Mõnikord on parem teha rahulik trenn kui üldse mitte midagi.
EMS aktiveerib kuni 90% lihaskiududest korraga, samas kui tavaline treening umbes 40–60%. Seepärast saadki tulemusi kiiremini, väiksema ajakuluga ja väiksema koormusega liigestele. HAFi treenerid ei lase sul lihtsalt elektrit saada. Nad juhivad sind, räägivad kehahoiakust, igapäevastest harjumustest ja sellest, kuidas trenni efekti ka väljaspool stuudiot maksimeerida. EMS ei ole maagiline, aga see on parim tööriist, kui sa tahad tulemusi ilma end täielikult ära kurnamata.
Kui sa oled mõelnud proovida, aga ikka veel kahtled, siis mine tee esimene proovitreening. Halvimal juhul on sul üks mõnus kogemus ja tead, et see pole sinu jaoks. Parimal juhul muutub see sinu uueks lemmikuks ja sa oled endale sama tänulik nagu mina praegu endale.
