Viimastel aastatel on kindlasti sulle kõrva hakanud sõna SUP ehk Stand Up Paddling. Tegu on aerulaual aerutamisega, mida saab teha nii üksi, paaris kui ka suurema grupiga.
Päris paljud eestlased on valinud suviseks ajaveetmiseks just selle, ühelt poolt füüsilise, kuid teiselt poolt rahustava ja lõõgastava tegevuse.
Suve saabudes otsustas ka Stebby tiim selle suppamise ära proovida! Meie matk algas Pirita Tervisespordi maja juurest. Meile tehti matkajuhi Diana poolt ohutus- ja sõidujuhendamine, õpetati aeru pikkust reguleerima, SUP lauale pealeminekut ja mahatulemist, tasakaalu hoidmist, sõudmist ja muid olulisi fakte matka olemusest. Näiteks, mida peab tegema, kui tahtlikult või tahtmatult otsustad Pirita jões ujumas käia.
Meie kasutuses olid täispuhutavad SUP lauad, mida me ise seekord täis pumpama ei pidanud. Siiski rääkis instruktor Diana, et kui varahommikuti Kakerdaja rabas matku tehakse, on lauad kokkupakituna suures seljakotis. Sellega saab iga osaleja mööda laudteed Kakerdi järveni minna ja koos pumbatakse lauad täis – suurepärane soojendus hommikuses karguses. Päikesetõusu matkal tehakse ka keha äratamiseks iga kolmapäev joogat.
Kokku oli meid Pirita jõel matkamiseks kogunenud umbes 16 inimest. Vahva oli see, et mitu täiskasvanut said oma laua peale kaasa võtta lapsed, mis lisas kindlasti matkale juurde põnevust ja aerutajale rohkem tegemist. Siiski olid mitmed lapsed ka ise omale laua saanud ja aerutasid täiesti võrdsetena koos täiskavanutega.
Kuidas selle tasakaaluga siis tegelikult on?
Põhiline faktor SUP laual püsimiseks on siiski tasakaalu hoidmine. Kuna sõitsin ise lauaga teist korda, olin ka veidi ettevaatlik. Tegelikult käib lauaga harjumine päris kiiresti, pärast mida tajusin, et näiteks tasakaalu hoidmine ei olegi nii raske – peab vaid SUP laua õpetuste järgi jalad hoidma laua keskpaigas ja äärtele võimalikult lähedal(miks muidu SUP laual jooga tegemine ja polo mängimine võimalik on?).
Meie matk kulges mööda Pirita jõge ja selle soppe. Üks asi, mida ei osanudki oodata, oli see, et igaüks sai oma tempo ise valida. See oli hea, kuna vahepeal oli mõnusam kiiremini aerutada ja teinekord jälle lihtsalt põlvedele istuda ja kruiisida. Väga rahulik ja mõnus – sai kaaslasega juttu ajada ning lõõgastudes ümbrust vaadata.
Seiklustega on juba nii, et need ei ole tihti lõpuks 100% sellised nagu planeeritud. Nii oli ka meil, et algul sõitsime ja harjutasime kõik koos, kuid lõpuks saime ise valida, kuhu suunas ja milliseid soppe mööda ringi liikuda. Siht oli silme ees – sõita mööda jõge nii kaugele kui saad või kuni aeg otsa saab. Matk on matk, ükskõik kuidas sihtpunkti saada. Jõudsime oma retke ajal nii vesiroose imetleda ja ka loodust pildistada. Lisaks kohtasime ka üht naisterahvast, kes jões kala püüdis. Vahetasime temaga mõned laused kalasaagi kohta – jões pidavat ikka näkkama. Kogu tunne oli küll, nagu oleks kuskil maal, kuna linnamüra polnudki väga kuulda. Kõik oli ühelt poolt uus ja huvitav, kuid teisalt turvaline ja rahulik.
Matkale kulus umbes 2 tundi, millest vee peal oldud 1.5 tunni jooksul saime ise rahulikult supates läbitud natukene üle 5 kilomeetri. Kuulsime lõpus ka teiste kogemusest, mis oli toonud kaasa ka karastavaid suplusi Pirita jões.
Lõppude lõpuks oli füüsiline koormus piisav, päikest saime ka ning tahtmine uuesti lauale astuda on veelgi suurem!
Piletid nii Pirita jõele kui ka teistele SUP matkadele leiad Stebby keskkonnast!
Autor: Liis Järvamägi
