Teada-tuntud tõsiasi on, et organism vajab treeningut ning et raskeid aegu aitab üle elada ja näiteks depressiooni ohjes hoida füüsiline aktiivsus. Samamoodi aitavad vaimset tervist reel hoida mindfullness-praktikad. Seni on aga väga vähe uuritud seda, kas treeningu mõju tõhustab ja “peaasju” aitab korras hoida füüsilise ja vaimse treeningu kombineerimine.
Ajakirjas Mental Health and Physical Activity avaldatud teadusuuring heidab küsimusele valgust ning selgitab, kuidas asjalood on.
Bathi Ülikoolis tehtud uuringust järeldavad teadlased, et elumuutused, kus on ühendatud nii füüsiline aktiivsus kui ka teadveloleku praktikad, on meeleolu tõstmiseks ning tervise ja heaolu parandamiseks kõige tõhusamad. Positiivsed tervisemõjud on nende kahe asja kombineerimisel suuremad, kui vaid trennis käies või vaimse poolega tegeledes.
Uuring viitab, et mindfullness-tehnikad aitavad treenijal füüsilise treeningu tausta ja kasutegureid avada. Seega motiveerivad need treeningutega alustama, vajadusel aga trotsima ka ebamugavustunnet, kerget valu või ebaõnnestumisi, kui treenimine muutub raskeks.
Uuringu raames analüüsiti ka varem tehtud uuringuid ja neist selgus, et teadveloleku praktikad mõjuvad väga tõhusalt, kui on vaja vähendada muremõtteid, stressi ja ärevust ning aidata elada tervemat ja õnnelikumat elu. Ühtlasi leiti, et vaimu turgutamisest saavad kasu nii terved inimesed, kui ka need, kellel on mõni terviseprobleem.
Üks uuringu tegijatest, Masha Remskar sõnas, et nagu teada, võib treeningutega alustamine osutuda pahatihti raskeks ning just siin saabki appi tulla mindfullness. Teadveloleku praktikad nimelt aitavad treenida psühholoogilisi tugevusi, mis on vajalikud treenimiseks ja trennigraafikuga joonel püsimiseks. Kui oled mõtteis “kohal”, oled ka oma kehaga rohkem kooskõlas, treeningud tunduvad huvitavamad ja nende kasu on lihtsam mõista. Nõnda püsidki kaht praktikat kombineerides reel ja paranevad nii vaim kui ka füüsis.
Remiskar selgitab, et n-ö kohalolu ja tähelepanelikumaks muutumine sunnib meid oma elustiilist tavapärasest erinevalt mõtlema, muudab meid leplikumaks ja nõnda mõistame oma puudusi ning ebaõnnestumisi vähem hukka. See omakorda aga aitab kujundada paremaid terviseharjumusi.
Nagu öeldud – nii nagu füüsiline treening hoiab tervena keha, turgutab teadvelolek aju. Veel suurem jõud on aga nende kahe kombineerimisel. Uuringud on näidanud, et enese turgutamiseks piisab vaid 5–15 minutit igapäevasest meditatsioonist.
Kui sul tekkis huvi teadveloleku praktikate vastu, leiad need Stebby keskkonnast SIIT. Veel üle 8500 võimaluse investeerida enda heaolusse leiad veebilehelt stebby.eu.
