fbpx

Tunned, et Su elust on puudu närvikõdi ja põnevust? Tahaksid tunda end nagu Hollywoodi filmis? TopGun Pirita toob Su ellu tagasi adrenaliini ning täidab nii mõnegi unistuse, lubades kasutada erinevaid SWAT tiimi relvi enda uues laskepaketis! Kas Sina aga tead, miks SWAT üksused loodi ning kas selline üksus tegutseb ka Eestis? Enne lasketiiru on kasulik heita pilk eriüksuste ajalukku, et mõista nende relvade olemust ning vajadust. 

Selleks, et pisutki aimu saada eriüksuslaste relvadest ja taktikast on TopGun Pirita koondanud ühte paketti suure valiku SWAT üksuste peamistest relvaliikidest, et laskurid saaks ennast tunda tõeliste eriüksuslastena. Miski pole juhuslikult, sest igal relvaliigil on oma roll, tähendus ja ülesanne. Seda kõike tutvustatakse Teile, kui lähete üksi, kaaslasega või kogu tiimiga TopGun lasketiiru ja realiseerite enda unistuse SWAT tiimist.

See üldtuntud akronüüm tekitab kõhedust igas kuritegelike mõtetega tüübis. Aga mis on nende tähtede taga nii tähenduslikult kui sisuliselt?

Akronüüm tuleneb inglisekeelse konstruktsioonist Special Weapons and Tactics ehk spetsiaalsed relvad ja taktika. Selliste erilise ettevalmistuse ja varustusega üksuste järgi tekkis vajadus 1960-te aastate USA-s, kus loodi üksus esmalt massirahutustega ning kuritegelike rühmituste omavaheliste arveteõiendamistega toimetulekuks. Nii arvuliselt kui sündmustest lähtuvalt suurenes vajadus eriüksuste järgi 1980-te ja 1990-te narkosõdade raames. Tihtilugu aetakse SWAT üksusi segamini ka militaarsete eriüksustega, aga tegemist on oma olemuselt puhtalt korrakaitse valdkonnas tegutsevate eliitüksustega. Euroopas (sh Eestis) on politsei eriüksused valdavalt jaotunud nn märulipolitseiks (riot), kiirreageerijateks ning terrorismivastase võitluse ja taktikaliste eriülesannete lahendamiseks mõeldud SWAT üksusteks. See on ka peamine erinevus USA ja Euroopa valdkondlike üksuste vahel, ehk Euroopas on SWAT üksustel kitsam ja spetsiifilisem ampluaa. Kõik nad koos aga moodustavad ühtse ja tervikliku löögirusika võitluseks kuritegevuse ja terrorismiga ning seisavad kindlalt rahva teenistuses siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel.

Üksusesse kuulumine on igale politseinikule auasi ja tohutu pingutuse vili ning paljudele ka unistuse täitumine. Aga ükski üksus ei koonda endas üksikuid tippmehi, vaid koosneb meeskonnast, kus koostööd treenitakse aastaid ja aastaid ning seda realiseeritakse pea igapäevaselt erioperatsioonidel. 

Eestis pole nimeks SWAT, aga…

Eestis loodi esimene kaasaegne eriüksus vahetult pärast Eesti Politsei taasloomist 1991. aastal, mil Politseireservi nime all oli selle juhiks ja loojaks Henn Kask.

Täna Eesti politsei eriüksust K-Komando juhtiva Hannes Perki sõnul saab eriüksuse ja tema meeskonna ainsaks identiteediks olla ülim professionaalsus, usaldusväärsus ning sellega paratamatult kaasnev vastutus.

Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste koostoimeks on loodud võrgustik ATLAS, kuhu kuulub ka K-Komando. Tuntuimateks partneriteks on seal näiteks GSG 9 Saksamaal ja RAID Prantsusmaal, lisaks on tuntumad Itaalia karabinjeeride üksus GIS, Leedu ARAS ja llkk, lisaks peame kindlasti teadma ja tundma Venemaa FSB erinevate direktoraatide koosseisu kuuluvaid üksusi Alpha, Vympel ja Smerch.

Eriüksused on tõmbenumbriks ka Hollywoodis – atraktiivsemad on küll militaarse taustaga lood SAS-i ja SEAL-ide operatsioonidest ja elust, aga täiesti vaadatavad on ka näiteks Colin Farrelli, Michelle Rodriguezi ja Samuel L. Jacksoniga peaosades film „S.W.A.T“ ning muidugi filmis „Speed“ särav Keanu Reeves.  

Fotod ja tekst: TopGun Pirita

Sarnased postitused

Vaata kõiki