Täna räägime inimeste vaimsest tervisest ning kuidas on oluline eriti praegusel muutlikul ajal sellele tähelepanu pöörata. Olukorrast parema ülevaate saamiseks kutsus Stebby CEO Marti Soosaar endaga vestlema psühhiaatri Kati-Riin Simiskeri ning tulevase psühhoterapeudi Maria Laanelepa, kes annavad vastuseid küsimustele, mis praegu inimestel peas võivad tiirelda. Kuidas märgata vaimse tervise probleeme ning kuidas lõpuks nendega iseseisvalt ka tegeleda võiksime? Sellest saad meie järgnevas blogipostituses lähemalt lugeda. Kogu vestlus on podcastina kuulatav SoundCloud keskkonnas >
Mis on praegu üldse levinuimad probleemid?
Ekspertide sõnul on vaimse tervise maailma hetkel levinuimateks probleemideks meeleoluhäired, depressioon, ärevusega seotud paanikahäired ning ka muud ärevusega seotud probleemid. Lisaks on tekkimas pinge foonil üha rohkem unehäiretega inimesi.
Iga viies inimene puutub kokku vaimse tervise probleemidega
Psühhiaater Kati-Riin Simisker sõnul on näha, et inimestel, kellel on olnud varasemalt meeleolu-, ärevus- või mõni muu häire, on läinud praeguse perioodi jooksul oluliselt halvemaks. Probleemide teket on näha tema sõnul ka järjekorra pikkuses: “Kui muidu on vastuvõttude vahed küllalt pikad, siis praegu on probleeme, kuhu need mahutada,” lisas ta.
Vestluses selgub, et uuringute kohaselt on iga viies inimene kokku puutunud või puutub tulevikus kokku vaimse tervisega seotud probleemidega. “Jah, iga viies inimene elu jooksul mingisugust vaimse tervise probleemi kogeb. Seda muidugi eraldi polegi välja toodud, et kas ta siis pöördub sellega abi saamiseks ka. Kui mõelda näiteks ühe klassitäie laste peale, siis iga viies on päris palju,” sõnab Kati-Riin. Maria Laanelepp lisab, et kuigi see arv on suur, siis tegelikkuses ei ole tõesti teada abi poole pöördujate arv, kuna paljud üritavad nii-öelda oma vahenditega probleemidest jagu saada.
Müütide murdmine
Kui muidu on levinud arusaam, et psühhiaatri juurde jõudmiseks on vaja läbida pikk teekond, siis tegelikkuses see nii ei ole. “Eesti Vabariigis psühhiaatri juurde tulekuks ei ole vaja saatekirja. On vaja lihtsalt kannatlikku meelt, et ära oodata õige aeg, sest järjekord on pikk. /…/ Perearsti juurde ei pea minema ning kui tundub, et asi on kehv, võib kohe otse psühhiaatriakliinikusse aja panna,” selgitab Kati-Riin paljude ekslikku arusaama abi poole pöördumisest.
Lisaks lisavad külalised, et depressioon ei võrdu alati päevad läbi nutmisega või raskustundega voodist väljumisega. “Esimesed viited võivad olla hoopis näiteks keskendumise probleem, mäluprobleem, tähelepanu hoidmise probleem või uneprobleem, enne kui ükski selline elutüdimuse mõte üldse tuleb,” lisab Kati-Riin.
Teadlikkuse suurendamine on vilja kandnud
Juba praegu on üha rohkem inimesi, kes mõistavad, et vaimse tervise probleemid ongi tõsised ning vajavad tähelepanu ja tegutsemist. Kati-Riin Simisker lisab, et abi otsimine ja vaimse tervise teemadel rääkimine on ühiskonnas juba rohkem aktsepteeritud ning inimesed julgevad sellest rääkida järjest kõvema häälega.
Maria Laanelepa sõnul on üleüldine pilt probleemide tunnistamisel tõesti paremaks läinud: “Inimesed oskavad paremini märgata enda puhul mingisuguseid muutusi. Kui juba ärevusest ei saa magada või mõtted kiiluvad kuidagi ühte teemasse kinni, siis inimesed tegelikult ka julgevad seda kõvasti välja öelda, et neil on raske ning see ongi kõige alus.”
Kuidas leida abi?
Kuigi abi võib saada perearstilt, sõpradelt, ekspertidelt või niisama internetist, siis näiteks kiire abi saamiseks on Eestis käima lükatud peaasi.ee veebikeskkond, kust kuni 26-aastased noored saavad soovi korral tasuta nõustamist ning ka täiskasvanud vajadusel kriisiabi ja -nõu. Kati-Riini sõnul on taoline ettevõtmine tänuväärt, sest kuigi inimene ei saa valida suhtluskanalit või vestelda tuttava inimesega, saab ta kindlasti sealt nõu või abi kriisi ajal. Lisaks on portaalis palju lugemist erinevate võimalike probleemide ning lahenduste kohta ning ka COVID kriisinõustamine.
Probleemid võivad aga tekkida meie enda peas – kuidas sellisel juhul abi saada? Kati-Riini sõnul oleme me praegusel hetkel iseenda kõige suuremad vaenlased oma mõtetega ning liigne mõttesse jäämine võib tekitada tunde, et asi on katastroofiline. Sel hetkel on tema arvates kindlasti mõistlik küsida abi väljastpoolt. Kui sõbra nõu või psühhiaatri juurde aja panek ei tundu õiged ning mure suur, siis on olemas ka vaimset tervist puudutavate probleemide korral ööpäevaringne valvearsti võimalus kõikides suuremates linnades.
Probleemide märkamine võib tulla ka mujalt
Spetsialistide sõnul ei pruugi inimene ise muutust igapäevaselt tajuda, kuid õnneks märgatakse üha rohkem probleeme kõrvaltvaataja rollis ning antakse juba nendest ka märku. Olgu selleks pidev väsimus, halb tuju ja palju muud, mis varasemalt ei tundunud kaaslase või tuttava probleemiks olevat. Külalised rõhutavad, et probleeme märgates ei ole häbi soovitada sõbrale nõu otsida abi või pakkuda võimalust ta ära kuulata ning tänu sellele lahendusi leida. Kati-Riini sõnul ei pea kartma seda vastust, kui sõber ütleb päriselt, et ta ei taha enam või ei jaksa elada. “Näiteks suitsiidi korral, kui lähedastelt hiljem küsida, siis peaaegu alati on mingeid märke või vihjeid olnud, kus inimene on öelnud, et ma enam ei jaksa või ma ei taha. See lastakse kuidagi kõrvust mööda, sest see on nii õudne asi ja ei tahagi nagu seda teemaks võtta. Tekib tunne, kui ma ei räägi sellest, et siis äkki seda nagu ei ole,” sõnab Kati-Riin ning julgustab kõiki siiski ka nendel teemadel märkama, kuulama ja vestlema.
Tööalane pinge võib mõjutada kaugemat tulevikku
Rääkides kodukontorist ning eesliinitöötajate pingutustest, siis ekspertide sõnul võivad need vaimse tervise probleemid ilmneda ka aastate pärast. “Ma kardan, et tegelikult need päris tagajärjed kogu eesliini ületöötamisest tingitud läbipõlemisega alles tulevad. See võtab võib-olla pool aastat kuni aasta aega, kui inimestele kohale jõuab, et nad on topelt koormusega töötanud ja 168 tunni asemel 300 töötundi kuus teinud,” sõnab Kati-Riin.
Mõlemad külalised toovad välja ka selle, et kuigi kodukontoris võib olla raske, siis näiteks ettevõtete juhtide töö on praegu ise heas seisus olla ning teadvustada enda olukorda. Olgugi, et käsil võib olla raske aeg, siis selle tunnistamine ja välja ütlemine on täiesti normaalne ning käib praeguse elu juurde. Asjatundjate sõnul ei tohiks seda varjata ning sellest peab rääkima ka teiste töötajatega – ausus enda kohta võib olla probleemide lahendaja.
Vaimsel tervisel ja füüsilisel aktiivsusel on oluline seos
Nagu ka paljud teised, soovitavad vaimse tervise spetsialistid liikuda aktiivselt vähemalt 30-40 minutit järjest ning võimalusel teha seda tihti. Aktiivsed tegevused võivad vähendada pingeid ja depressiooni ning kasvatavad ajus kasvufaktoreid, mis aitavad meie heaolule kaasa. Lisaks on sellel kõigel ka füüsilise tervise plusspool, et sinu vereringeelundkond oleks tervem ning saaksid puhkust väsinud silmadele ja vaheldust näiteks istuvale tööle. Samas rõhutavad nad, et selle kõigega ei tasu üle võlli minna, justkui liikumine oleks sulle karistus või sunniviisiline tegevus – sportimist peavad kõik selle tegijad hea efekti saamiseks ise päriselt ka nautima.
Nipid asjatundjatelt praeguseks keeruliseks ajaks
- Kuigi praegu on ees teadmatus lõpu ees ning tulevik tundub lahtine, siis ühe nipina soovitavad spetsialistid tuua oma igapäevane fookus endale tagasi. Näiteks loo endale mõne päeva raamistik ja eesmärgid. Tee plaan väikestest asjadest, mille saad kohe lähipäevil ära teha, sest suurelt mõtlemine ja pikalt planeerimine võib praegu ajada hoopis hulluks. Näiteks Maria sõnul on tema üritanud selle karantiini ajal tekitada endale ootamist väärt päevi, kuna saab teha midagi teistsugust ja kodusest mullist pääseda.
- Kati-Riin soovitab läbi mõelda oma isiklikud põhiväärtused, et meelde tuletada just need asjad, mis on täpselt sinu jaoks olulised, mida sa teha tahad ning mida sa oskad või ei oska. Sellised asjad võivad tuua uusi ideid ja suunata edasi arenemisele.
- Maria sõnul on praegu võimalusi rohkem teha neid asju, mille jaoks varem aega ei olnud – näiteks raamatute lugemine või filmide vaatamine. Kui tekivad süümepiinad, et oled liiga palju filme vaadanud või midagi muud tegema jäänud, siis ei tasu enda peale aja raiskamise mõttega kurjaks minna, sest äkki tõesti pole sul võimalik hetkel midagi paremat teha. Seda aega tuleb puhkusena nautida.
- Tunne huvi enda sõprade vastu ning suhtle nendega – vajadusel saate jagada rõõme ja muresid ning probleemid võivad leida lahendused. Suhete puhul lisab Maria, et aus kommunikatsioon võib päästa nii mõnegi tuleviku ning probleemidest rääkimine on oluline.
- Kui arsti poole pöördumine ei ole piisav või sinu jaoks sobiv, siis proovi erinevaid teraapiaid – neid on maailmas sadu, et leida endale see õige.
Viimaks lisavad külalised, et kuigi praegu on raske aeg, siis see on normaalne, et vahepeal on kõigil halvemaid päevi ning seda tuleb aktsepteerida. Kuula täispikka podcasti SoundCloudist >
